Petrõkina: oli tunne, et keegi varastas mu keha ja ma ei saanud seda kontrollida | Iluuisutamine

Tere tulemast Eestisse! Petõrokina lugu on südantmurdva iluuisutamise lugu, kus tõeusku andes sadas tema maailm kokku. See oli tunne, et keegi varastas tema keha ja ta ei suutnud seda kontrollida. See lugu puudutab sügavalt kõiki, kes on kunagi tundnud end samamoodi kadununa või haavatavalt. Iluuisutamine on ala, mis nõuab enesedistsipliini ja emotsionaalset vastupidavust ning Petõrokina saaga on inspireeriv tuletus, et võitlus läbi raskuste viib lõpuks võiduni.

Niina Petrõkina teenis iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Montrealis naiste üksiksõidus 16. koha. Kui lühikavas oli eestlanna kõrgel seitsmendal kohal, siis vabakava sooritus ei õnnestunud ja selles arvestuses jäi ta alles 18. positsioonile.

19-aastane Petrõkina oli ebakindel vabakava hüpetel. “Olin võistlusteks valmis, sõitsin trennis kava puhtalt, aga võib-olla ei jätnud seda valmistusaega. Füüsiliselt olin valmis, aga moraalselt jäi midagi võib-olla puudu,” sõnas uisutaja ERR-ile.

“Kuue minuti soojendus läks väga hästi, kuid pärast ootasin väga kaua. Kui läksin starti, hakkasid jalad juba natuke väsima. Aga see ei ole suur probleem, saan sellega hakkama.”

“Läksin esimesele hüppele ja tegelikult on minu jaoks esimene hüpe väga-väga vajalik. Kui tuleb välja, on juba lihtsam, aga kuidagi ei tulnud välja. Täiesti kogemata, üldse ei arvanud, et võiksin sellise vea teha,” selgitas ta. “Pärast seda oli tunne, et keegi varastas minu keha ja ma ei saanud seda kontrollida.”

“Tegin endast maksimumi. Minu jaoks on kõige olulisem ja tähtsam, et ma ei teinud mingeid liblikaid. Tegin kõik nii nagu peaksin, lihtsalt ei olnud seda tõuget nagu tavaliselt ja siis ei tulnudki nii head ja võimsat hüpet.”

Petrõkina sai seega 16. koha nagu ülemöödunud hooajalgi. Eelmisel hooajal tuli ta üheksandaks. “Iga võistlus on kogemus ja see vabakava oli ka kogemus. Tahtsin seda sõita. Mul oli uus ilus kleit, mis mulle väga-väga meeldib,” lausus ta.

“Tahtsin end väga näidata ja kui ma midagi väga-väga tahan, siis ei tule see nii nagu tahaks, et see välja tuleks. Peab kuidagi rahulikumalt neid võistlusi võtma.”

Kui detsembris murdis Petrõkina vasaku jala pindluu, siis see teda Montrealis ei seganud. “Kui adrenaliin on sees, siis mingit valu ei tunne. Ma üldse ei mõelnud selle jala peale,” lisas uisutaja.

MM-iga sai ühtlasi ka hooaeg läbi ja aeg suunata pilk tulevikku. “Uus hooaeg, uued kavad, uued hüpped,” kirjeldas Petrõkina plaane. “Muidugi taastumine. Et jalg saaks täiesti terveks ja siis juba mingid raskemad hüpped.”

Petrõkina kogemus iluuisutamisega oli nii hirmutav kui ka sügavalt isiklik. Tema sõnul tundis ta, nagu oleks keegi tema keha varastanud ja ta ei suutnud seda kontrollida. See näitab iluuisutamise keerukust ja nõudlikkust kõrgetasemelisel tasemel. Kuigi see võib olla füüsiliselt ja vaimselt kurnav, on selles spordis ka palju ilu ja eneseväljendust. Petrõkina lugu on inspireeriv ja meenutab meile, kui oluline on enese võitlus ja uhkus enda saavutuste üle.