Terviseamet soovitab sooja kraanivett mitte juua ega keeta | Eesti

2127787h67d5t24

Terviseamet hoiatab Eesti elanikke, et sooja kraanivett ei tohiks juua ega keeta, kuna see võib sisaldada ohtlikke baktereid ja saasteaineid. See soovitus on tehtud, et kaitsta inimeste tervist ning vältida võimalikke terviseprobleeme. Seetõttu on oluline valida joogivesi hoolikalt ning vajadusel kasutada filtreerimissüsteeme. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine sellest ohtlikust praktikast on oluline samm tervise tagamiseks kõigile Eesti elanikele.

Soome terviseamet leiab, et soe või isegi leige vesi ei ole mõeldud joomiseks ega toiduvalmistamiseks, sest seal võib leiduda tervist kahjustavat kemikaali. Eestis ei ole selliseid uuringuid veel tehtud, sest veeohutusreeglid karmistused alles hiljuti, kuid ka Eesti terviseamet soovitab juua ning keeta eeskätt külma kraanivett.

Soome terviseameti uuringud näitavad, et sooja vee voolamisel läbi plasttorude võib sealt eralduda ohtlikku kemikaali bisfenool A. Helsingin Sanomat kirjutab, et see võib mõjutada inimese immuun- ja närvisüsteemi või viljakust. Suured kogused kemikaali on loomkatsetes kahjustanud ka neere ja maksa.

Eesti terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns lausus, et Eestis ei ole veel bisfenool A sisaldust soojas kraanivees uuritud.

Veeohutusreeglid Euroopas karmistusid alles hiljuti ning ka mõõtevahendid on läinud täpsemaks. See tähendab, et vesi, mis veel paar aastat tagasi vastas nõutud standarditele, ei pruugi uutele nõuetele enam vastata. Soomlased jõudsid oma meist lihtsalt ette, ütles ta.

Soome uuringule tuginedes soovitab Eesti terviseamet nüüd samuti sooja või leiget vett joogiks ja toidu valmistamiseks pigem mitte kasutada.

“Joogiks ja toidu valmistamiseks kraanist sooja vett pigem mitte kasutada, pigem kasutada külma vett. Kui on suurem hirm ja keegi tahab ennast veelgi kaitsta, siis soomlased soovitasid veel ka torustikke voolutada. See tähendab, et hommikul, enne kui hakata vett tarbima, siis lasta veel natuke voolata. Seda selleks, et trassis, maja sees, torudest torudesse vahetuks, mis on seal öö läbi seisnud. Selle võrra on veel väiksem võimalus, et sealt võib midagi eralduda. Samasugune soovitus on tegelikult asjakohane ka vanades majades ja piirkondades, kus on kahtlus, et võiks olla näiteks pliitorud või pliid sisaldavad joogiveetorud kuskil maa sees,” lausus Liepkalns.

Loe rohkem:  Eesti lehmade keskmine piimatoodang oli mullu esimest korda üle 11 000 kg | Eesti

Soome terviseameti hinnangul ei kao kemikaal tõenäoliselt ära ka siis, kui vett keeta. Mõned kemikaalid küll aurustuvad, aga mitte see kemikaal.

Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Munter lausus, et kemikaal eraldub eeskätt plasttorudest, kui voolab läbi soe või kuum vesi. Niisamuti võib ta vette eralduda siis, kui plastikust joogipudel on jäetud kuumal suvepäeval näiteks autosse.

“Kui meil tuleb põhjavesi näiteks teistsuguste torude kaudu, millest teda ei eraldu, näiteks metalltorude kaudu, siis ei ole probleemi. Siin on põhiline see, et millise toru kaudu see soe vesi tuleb,” ütles ta.

Munteri sõnul võib laias laastus öelda, et mida uuemas majas inimene elab, seda tõenäolisemalt voolab tal vesi plasttorudes.

Kokkuvõttes on oluline meeles pidada Terviseameti soovitust mitte juua ega keeta sooja kraanivett. Selle meetme eesmärk on kaitsta inimeste tervist ning vältida võimalikke terviseriske. On oluline olla teadlik vee kvaliteedist ning järgida ametlikke soovitusi selle tarbimisel. Hea tervise säilitamiseks tuleks eelistada joogiveena filtreeritud või pudelivett. Tänapäeval on igapäevaelus palju lihtsaid viise, kuidas tagada puhta vee kättesaadavust ning tagada oma heaolu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga