Analüütikute hinnangul ekspordimahud tänavu ei kasva | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimaste analüütikute hinnangul näitab ekspordimahude kasvu aeglustumine sel aastal murettekitavaid märke meie majanduses. Kuigi Eesti ekspordimahud on viimasel kümnendil kasvanud märkimisväärselt, on prognooside kohaselt sel aastal kasv vähenemas. See võib mõjutada meie majanduse stabiilsust ja tulevikuväljavaateid. Olles üks maailma innovaatilisemaid riike, on oluline mõista neid majanduslikke muutusi ja nende mõju meie riigile. Tule ja saa rohkem teada sellest olulisest teemast!

Eelmisel aastal vähenes Eesti kaupade eksport märkimisväärselt, teatas statistikaamet. Aasta kokkuvõttes andsid suurima panuse ekspordilangusesse mineraalsed kütused ja õlid, mille väljavedu vähenes 59 protsenti. Ka puidu- ja metallitööstus-ettevõtetel ei olnud hea aasta, neis sektorites oli ekspordilangus vastavalt 17 ja 10 protsenti.

Mineraalsete toodete kukkumise taga on Vene naftatransiidi langus, ütles SEB analüütik Mihkel Nestor. 

“Neid blenditi ringi ja müüdi maailmaturule. Tohutu mahuga tegevus, kui rääkida eurodes. Kui palju sellest päriselt Eesti majandusse jäi – ilmselt väga väike osa,” lausus ta.

Kuid Eesti toodetest on siiani madalseisus puittoodete eksport. Võrus asuv Barrus töötab praegu 70-protsendise võimsuse peal.

“Traditsioonilised sihtturud Skandinaavias, eriti Rootsi, Soome, vähem Norra ja Taani, on väga tugeva pressi all. Ja seal on valuutamure ju endiselt õhus, kus Rootis kroon on suhteliselt odav, nii et minu teada kellelgi väga hästi ei lähe. Ehk läheb veidi paremini nendel, kes toimetavad Kesk-Euroopas. Me oleme augu põhjas, aga paranemise märke küll ei ole, küll (on) mingid lootused, et hooajaliselt mõnevõrra mahud võivad kasvada vastu kevadet. Aga ei ole ju ühtegi makronumbrit, mis oleks paranenud,” rääkis Barruse juhatuse liige Martti Kork.

“Peaaegu pool või isegi natuke rohkem sellest kraamist, mis sinna viidi, oli kuidagi seotud  ehitus- ja kinnisvaraturuga. Ja kuna Rootsi ehitusmahud  eelmisel aastal langesid kuskil 60 protsenti, juba sellest tulenevalt lihtsalt ei ole nõudlust,” märkis Nestor.

LHV analüütik Triinu Tapver ütles, et tänavu Eesti ekspordimahud ei parane.

“Kui Soomes, Rootsis maju ei ehitata, siis ega nad Eesti katuseid ja uksi ju ka ei taha. Kuna seal on praegu halb, siis ma kipun arvama, et aastake on meie ekport ka veel halb. Kuigi seal on näha väikseid paranemise märke ühiskonnas, inimesed tunnevad ennast veidi kindlamalt, kui nad tundsid seda enne, aga siiski,” lausus LHV majandusanalüütik Triinu Tapver.

Nestor lisas, et Põhjamaade majanduse paranemine jõuab meie eksporti väikese nihkega.

“Eesti töötleva tööstuse toodang on tegelikult viimased kaks kuud suurenenud. Tundub, et jalad hakkavad vaikselt põhja puutuma. Rootsi ehituskinnisvaraturu taastumine – seda ei juhtu sellel aastal. Aga kui on ikkagi lootus, et intressimäärad hakkavad langema, eks see annab majandusele natuke igal pool hingamist juurde,” lausus Nestor.

Kokkuvõttes võib öelda, et analüütikute prognoosid ekspordimahu kasvu osas on tagasihoidlikud. Tugev konkurents rahvusvahelistel turgudel ja väliskeskkonna ebakindlus on peamised põhjused, miks ekspordimahud võivad jääda sel aastal stabiilseks või isegi kahaneda. Majanduskeskkonna muutustele tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata, et leida võimalusi ekspordimahu kasvuks tulevikus. Samuti on oluline toetada ja arendada teisi majandussektoreid, et tasakaalustada sõltuvust ekspordist ning tugevdada majanduse vastupanuvõimet rahvusvahelisele turule.