Venemaal Voronežis kärgatas vähemalt 16 plahvatust | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Venemaal Voronežis aset leidnud vähemalt 16 plahvatust on viimaste uudiste järgi šokeerinud kogu maailma. See traagiline sündmus on tekitanud palju küsimusi ja muret lähedalasuvates riikides, sealhulgas Eestis. Kõigil meil on õigus teada, mis juhtus ja miks see juhtus ning kuidas me saame ennast kaitsta sarnaste olukordade eest tulevikus. Oleme siin, et pakkuda toetust ja turvatunnet kõigile, kes on mures selle traagilise sündmuse pärast.

Ukraina relvajõudude maaväed on nüüd aktiivses kaitses ja on keskendunud positsioonide hoidmisele rinde tuhande kilomeetri pikkusel idapoolsel lõigul, ütles Ukraina relvajõudude maavägede juht Oleksandr Sõrskõi. Venemaal Voronežis kärgatas vähemalt 16 plahvatust.

Oluline 16. jaanuaril kell 9.14:

– Ukraina relvajõud on Sõrskõi sõnul aktiivses kaitses;

– USA eriesindaja sõnul võiks Vene külmutatud varad suunata Ukrainale;

– Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

– Meedia: Venemaal Voroneži linnas toimus teisipäeva varahommikul ligi 16 plahvatust.

Ukraina relvajõud on Sõrskõi sõnul aktiivses kaitses

Ukraina relvajõudude maaväed on nüüd aktiivses kaitses ja on keskendunud positsioonide hoidmisele rinde tuhande kilomeetri pikkusel idapoolsel lõigul, ütles Ukraina relvajõudude maavägede juht Oleksandr Sõrskõi. 

Sõrskõi lisas intervjuus Reutersile, et Ukraina kaitsjad viivad läbi väikesi vasturünnakuid, hoiavad vaenlast valvel ja otsivad võimalusi omapoolseks löögiks. Samal ajal püüab vaenlane initsiatiivi tagasi võita.

“Meie eesmärgid jäävad muutumatuks. Need on oma positsioonide hoidmine ja vaenlase kurnamine maksimaalsete kaotuste tekitamisega,” selgitas Ukraina maavägede ülem.

Samal ajal on Vene okupatsiooniväed Sõrskõi sõnul viimasel ajal püüdnud initsiatiivi haarata ja seda Venemaa Ukrainasse sissetungi teise aastapäeva eel. 

“Nad liikusid piki idarinnet mitmel suunal eesmärgiga saavutada täielik kontroll Donbassi tööstuspiirkondade üle ja seda hoolimata suurtest elavjõu- ja varustuskaotustest,” rääkis Sõrskõi.

Maavägede ülem lisas, et vaenlane üritab taastada positsioone ka riigi lõunaosas Hersoni ja Zaporižžja oblastites.

Ukrainas leidis esmaspäeval ööpäeva jooksul aset 86 relvakokkupõrget.

“Vene okupandid püüdsid mitmel pool eelkõige parandada oma taktikalist positsiooni,” teatas Ukraina relvajõudude peastaap oma õhtuses aruandes.

USA eriesindaja sõnul võiks Vene külmutatud varad suunata Ukrainale

USA Ukraina majanduse ülesehitamise eriesindaja Penny Pritzker ütles esmaspäeval, et külmutatud Venemaa varade kasutamine oleks Kiievi rahastamiseks lihtne allikas, kuid juhtivate tööstusriikide ühendus G7 peab esmalt selles ühiselt kokku leppima.

Pritzker rääkis teemal Šveitsis asuvas Davosis toimuva ülemaailmse eliidi iga-aastase kohtumise esimesel päeval, kus Ukraina sõda on päevakorras tähtsal kohal.

Ukraina tahab, et lääneriigid konfiskeeriksid 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid, et maksta riigi ülesehitamise eest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes esineb teisipäeval Maailma Majandusfoorumil, ütles pärast Bernis peetud kõnelusi Šveitsi presidendi Viola Amherdiga, et Venemaa varade saatus on kiireloomuline küsimus.

G7 riigid on samas seisukohal, et igasugune konfiskeerimine on täis juriidilisi probleeme.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas esmaspäeval kuut Sumõ oblastis asuvat asulat, teatas sealne sõjaväeadministratsioon, vahendas The Kyiv Independent

Meedia: Venemaal Voroneži linnas toimus teisipäeva varahommikul ligi 16 plahvatust

Vene võimud väitsid, et tõrjusid rünnaku tagasi ja lasid alla kolm drooni. Päev varem, 15. jaanuaril, teatati plahvatustest Kurski linnas. Kursk ja Voronež asuvad Ukraina piiri lähedal, vahendas The Kyiv Independent. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Venemaal Voronežis toimunud 16 plahvatust on tekitanud suurt segadust ja ohustanud inimeste elusid. Ükski plahvatustest poleks tohtinud juhtuda ning selline ohtlik olukord peab saama kiire lahenduse. Oluline on tagada inimeste ohutus ja leida süüdlased, kes vastutavad nende plahvatuste eest. Samuti tuleb võtta meetmeid, et selline olukord tulevikus ei korduks, ning tagada, et kõik inimesed oleksid kaitstud ootamatute plahvatuste eest.