Euroopa ja Lõuna-Ameerika vabakaubandusleppe läbirääkimised jätkuvad | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Euroopa ja Lõuna-Ameerika vabakaubandusleppe läbirääkimised on oluline samm suhte tugevdamiseks kahe mandri vahel. See lepe avab uusi võimalusi kaubanduseks ja investeeringuteks ning võib tuua kaasa olulise majanduskasvu nii Euroopas kui Lõuna-Ameerikas. Eesti on pühendunud sellele leppele ja usub, et see võib viia veelgi tihedama koostööni kahe piirkonna vahel. Olles osa sellest ajaloolisest hetkest, saame olla tunnistajaks uutele võimalustele ja koostööle Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahel.

Vaatamata Euroopa põllumeeste protestidele jätkuvad Euroopa Liidu ja Mercosuri vabakaubanduslepe läbirääkimised. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul ei toeta ta siin vaba turgu.

Sel nädalal andis Prantsusmaa president Emmanuel Macron märku, et Euroopa Liidu ja suuremate Lõuna-Ameerika majanduste ehk Mercosuri vabakaubanduslepe on surnud. Kuid Euroopa Komisjon lükkas selle väite ümber. Ka neljapäeval pärast suuri proteste Brüsselis kinnitas Komisjoni peakõneisik Eric Mamer, et arutelud jätkuvad.

Macron ütles neljapäeval antud pressikonverentsil, et põllumajanduses ta vaba turgu ei usalda.

“Olen vabakaubanduse vastu kui see käib džungliseaduste järgi. Ma ei näe seda nii ja vahel üllatab inimesi, sest me olen poliitilises perekonnast, mis pole kõige liberaalsem, aga kaitseb väärtusi mis on väga liberaalsed. Kui tahame olla avatud, aga mitte järgida samu reegleid, siis seda ma ei toeta. Seepärast ei saa ka nõuda Euroopa tootjatelt jõuga samu reegleid ja samal ajal rääkida läbi vabakaubandusleppeid. Nii nagu tegime seda 1990. aastatel – täpselt nii nagu see käib Mercosuriga,” sõnas Macron.

Macroni sõnul tuleb turgu kaitsta nii Lõuna-Ameerikast kui ka Ukrainast tulevate odavate põllumajandusaaduste eest.

Aga Macron ei saaks ka väga midagi muud öelda, sest põllumeestel on Prantsusmaa poliitikas eriline staatus.

Macroniga sama meelt ei ole Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, kelle hinnangul on Mercosuri leppega läinud liiga kaua aega.

“Pean Euroopa Liidu kaubanduspoliitikat Euroopa kõige olulisemaks maailma reguleerimise osaks. Tahan, et oleks rohkem vabakaubandust. Kurb kui raskelt ja aeglaselt need lepped liiguvad. See kehtib ka Mercosuri puhul, mida on läbi räägitud nii kaua. See oleks hea sõnum kui suudaksime öelda, et tekstis on kokku lepitud. Loomulikult tuleks see siis poliitiliselt läbi suruda, aga olen kindel, et saaksime sellega hakkam,” sõnas Scholz.

Mercosuri ja Euroopa Liidu läbirääkimised algasid juba 25 aastat tagasi ning eelmisel aastal oldi läbimurdele juba väga lähedal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Euroopa ja Lõuna-Ameerika vabakaubandusleppe läbirääkimised jätkuvad ning selle potentsiaalne elluviimine võib tuua kaasa olulise majandusliku mõju mõlemale poolele. Leping avab uued ärivõimalused ning soodustab kaubandust, mis võib omakorda suurendada investeeringuid ja luua uusi töökohti. See omakorda võib edendada majanduskasvu ning tugevdada kahe piirkonna vahelisi suhteid. Samas tuleb arvestada ka võimalike takistustega ning leida kompromisslahendusi, mis sobiksid mõlemale osapoolele. Kõige olulisem on aga tagada, et leping tooks kaasa vastastikku kasulikud tulemused ning aitaks kaasa mõlema piirkonna jätkuvale arengule.