Michal õigustas sadade miljonite eurode maksmist taastuvenergiatoetuseks | Majandus

2244915h94f2t24

Estonia has recently been abuzz with controversy surrounding the justification of hundreds of millions of euros being paid out in renewable energy support. Michal, a prominent figure in the energy sector, has been at the center of this debate, defending the decision and explaining the importance of investing in renewable energy sources. The economic implications of such a significant financial commitment are now being closely scrutinized, as stakeholders weigh the benefits of a sustainable future against the immediate costs. As Estonia navigates this complex issue, the future of its energy sector hangs in the balance.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul tegi valitsus taastuvenergeetika valdkonnas ühe lähiajaloo suurima otsuse ja valitsuse eesmärk on odavam elektri hind. Uute meretuuleparkide toetusteks kulub 20 aasta vältel kokku umbes kaks miljardit eurot, kuid Michal ei leia, et selle raha eest oleks mõistlikum rajada tuumajaam, sest tuumadebatt on tema sõnul alles alguses.

Oktoobris avaldas kliimaministeerium plaani, et Eesti sajaprotsendiline taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 on täidetav maismaatuuleparkidega, mille rajamist toetatakse kuue teravatt-tunni ulatuses elektritoodangule hinnagarantiid kehtestades, mille tase selgub vähempakkumistel.

Neljapäeval aga kiitis valitsus heaks hoopis kulukama lahenduse, mille käigus antakse vähempakkumistel hinnagarantii märksa suuremale tootmismahule nelja pluss nelja teravatt-tunni ulatuses, millest osa on reserveeritud meretuuleparkide rajamiseks. Nende rajamine aga läheb elektritarbijatele ja ühiskonnale maismaaparkidest kallimaks.

Michal ütles ERR-ile kannapöörde selgituseks, et eesmärk on odavam energia hind.

“Kui keegi hakkab rääkima, et eesmärk on kallim hind, siis ta muidugi on sügavalt eksiteel,” sõnas ta.

Küsimusele, millist toetuste mahtu aastas eeldatakse ja kas 100 miljonit eurot aastas, mida sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets on maininud, vastab tõele, vastas Michal, et inimese jaoks loeb tegelikult elektri hind.

Loe rohkem:  Keskpanga hinnangul võib praegune eelarvepoliitika viia Eesti võlaspiraali | Majandus

Ta tõi välja, et tänane taastuvenergia tasu maht on 88 miljonit eurot, kui tarbimine on 8,3 teravatt-tundi aastas, aga kui tarbimine on 16 teravatt-tundi aastas, siis võib see tasu olla ka kahekordne, kuid ühiku kohta on ta endiselt sama.

“Kui tarbimise maht kasvab ja taastuvenergia tootmise või toetuse maht võib endiselt jääda samaks, siis kogu elektri hind tema jaoks on odavam ja see on selle tegevuse eesmärk,” lausus ta.

Kokkuvõttes pole Michali sõnul toetuse määr nii palju küsimus kui see, et meil oleks tarbimist, mille vastu seda teha, ja siseriiklik piirang, mis on väga oluline, et me ei maksaks selle eest, mis välja läheb, vaid selle eest, mis Eesti majandusse läheb.

Uue plaani järgi kehtiks uutele maismaatuuleparkidele toetusskeem 12 aastat ja meretuuleparkidele 20 aastat. Kui 20 aasta vältel maksta aastas 100 miljonit eurot toetusteks, siis kogu perioodi jooksul kulub selleks kaks miljardit eurot. Küsimusele, kas selle summa eest ei oleks mõistlikum energeetikas midagi muud teha, näiteks rajada tuumajaam, vastas Michal, et tuumajaama debatti valitsus neljapäeval alles alustas ja tulevikuvaates on tuumaenergeetikal kindlasti koht.

“Täna ei ole ju suur saladus, et üks koalitsioonipartner on väga vastu tuumaenergeetikaks mandaadi andmisele ja see on loomulikult nende õigus, nende maailmavaade. Kui selle mandaadi saaks, meie saaks omalt poolt ettevalmistusi jätkata ja halvim, mis Eesti jaoks saaks selle käigus juhtuda, on see, et me saaks suure hulga tuumaenergeetika valdkonna teadmistega inimesi,” sõnas kliimaminister.

Kui aga jõuda tuumajaama rajamiseni, siis tuumaenergeetikale riik tema kinnitusel mingit toetusmehhanismi ette ei näe.

Kliimaministeeriumi peatselt ametist lahkuv asekantsler Timo Tatar on varem kinnitanud, et sajaprotsendilise taastuvelektri eesmärk on Eestis täidetav ka juba praegu ettevõtjate poolt planeeritavate maismaaparkidega. Meretuuleportfelli puhul aga maksaks elektritarbija aastas umbes 200 miljonit eurot rohkem kui samaväärse toodangu hübriidparkide puhul.

Loe rohkem:  Ekspress Grupp kasvatas digitellimuste hulka | Majandus

Sellist seisukohta väljendas kliimaministeerium veel kolm nädalat tagasi. Küsimusele, kuidas toimus nii järsk muutus, vastas Michal, et muutus pole nii dramaatiline.

“Me teeme oma tööd sellepärast, et leida parim võimalik lahendus /…/ Me ei ole nii uhked, et me arvaks, et meie pakutud lahendus on parim, kui kellelgi teisel on paremad argumendid, arvutused või me saame uut informatsiooni. /…/ See kokkulepe või tasakaal sündis ikkagi teadmisest, et turuosaliste tagasiside ütleb, et tehnoloogianeutraalsena see pakkumine poleks töötanud, me poleks ilmselt saanud meretuuleparke, see on mitme turuosalise tagasiside. Oleksime saanud pigem liiga palju ühetaolist,” ütles minister.

Eelmine lahendus eeldanuks tema sõnul ka eraldi toetusskeemi salvestusele, nüüd aga seda ei tule.

Kokkuvõttes võib öelda, et Michal õigustas sadade miljonite eurode maksmist taastuvenergiatoetuseks väitega, et see on vajalik samm jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma energiasüsteemi suunas. Kuigi see võib esmapilgul tunduda suure summana, on oluline mõista, et investeerimine taastuvenergiasse on oluline pikas perspektiivis ning aitab kaasa ka majanduse arengule ja töökohtade loomisele. Seega võib öelda, et sellised toetused on olulised sammud Eesti majanduse ja keskkonna tuleviku heaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga