Eesti Energia: vajame juba tänavu põlevkivijaamade jaoks lisaraha | Majandus

1992827hc857t24

Tere tulemast Eestisse! Eesti Energia on oluline osa meie riigi majandusest ning viimastel aastatel on nende tegevusele pannud suur surve kliimamuutuste vastu võitlemine. Hiljuti teatas Eesti Energia, et vajab juba tänavu põlevkivijaamade jaoks lisaraha, mis on tekitanud palju arutelu majanduse ja keskkonna tasakaalu üle. See teema on muutunud üha olulisemaks kogu maailmas ning meie riigis on see eriti terav. Lähiajal selgub, kuidas see küsimus lahendatakse ning millised mõjud see võib kaasa tuua meie majandusele ja keskkonnale.

Juhuks, kui tuul ja päike meile piisavalt elektrit ei anna, vajab Eesti Eleringi hinnangul tuhande megavati jagu juhitavat tootmisvõimsust. Ilma põlevkivijaamadeta vajalikku võimsust tagada ei saa, kinnitas Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

“Tänane varustuskindluse tagamise plaan näeb ette, et piisava tuhande megavati tagamiseks luuakse strateegiline reserv aastal 2027,” sõnas Sapp.

Reservi loomiseks tarvilik seadusemuudatus läbis hiljuti riigikogu esimese lugemise. Paralleelselt seaduse muutmisega taotleb riik Euroopa Komisjonilt riigiabi luba ja kui paberid korras, kuulutab Elering välja strateegilise reservi vähempakkumise.

Praeguse plaani järgi võidab konkursi Eesti Energia ning Elering hakkab maksma selle eest, et ta oma vanemad energiablokid igaks juhuks töökorras hoiaks. Kui häda käes, pannakse katlad huugama ning tuled võivad edasi põleda.

Eesti Energia: me jookseme rahast tühjaks

Eesti Energia hinnangul paistis niisugune plaan sobilik 2022. aastal, kui maagaasi nappus elektrihinnad lakke viis. Toona näis, et kuni 2027. aastani pääsevad ka vanemad energiablokid piisavalt tihti turule ja suudavad oma ülalpidamise kulud tasa teenida.

“Kliimaministeeriumi poolt pakutud reservvõimsuste mehhanism ei võta lihtsalt arvesse täna turul tekkinud olukorda,” ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola. “See turg on oluliselt kiiremini muutunud ja täna ilmselgelt need põlevkiviblokid ei ole turukõlbulikud. Ja sellest tulenevalt on vaja turupõhist lähenemist, mis oleks ka jätkusuutlik.”

Teiste sõnadega, Eesti Energia hinnangul vajavad nad vanade blokkide käimashoidmiseks lisaraha juba lähiajal.

“Me jookseme lihtsalt rahast tühjaks,” sõnas Vainola. “See ei ole kindlasti jätkusuutlik pikemalt kui aasta. Need kulud on väga suured. Me eelmine aasta kandsime sellega seoses kaasnevaid kulusid circa 40 miljoni ulatuses.”

Loe rohkem:  2023. aasta tarbijahinnaindeksi tõus oli 9,2 protsenti | Majandus

Erkki Sapp aga ütles, et senist varustuskindluse plaani paika pannes ei arvestanud Elering ainult turuga, vaid ka sellega, mida omanik Eesti Energial teha käsib.

Nimelt kirjutas rahandusminister juba 2022. aastal Eesti Energia omaniku ootustesse, et ettevõte peab kuni 2026. aasta lõpuni tagama Eesti-sisese juhitava elektritootmisvõimekuse vähemalt 1000 megavati ulatuses.

“Elering on selle omaniku ootusega varustuskindluse hinnanguid tehes arvestanud,” kinnitas Sapp.

Riigifirma ähvardab varustuskindluse tagamise lepingu lõpetada

Millega Elering ei osanud arvestada, oli Eesti Energia viide konkurentsiõigusele. Riigikogu majanduskomisjonile ja ministeeriumitele saadetud kirjas selgitas kontserni juht Andrus Durejko, et Eesti reservvõimsuste turul on Enefit Power turgu valitsev elektritootja.

“Kehtiva konkurentsiõiguse kohaselt ei tohi turgu valitseva seisundiga ettevõtja osutada teenust negatiivse marginaaliga,” märkis Durejko.

Lihtsustatult viitab ettevõte sellele, et kui nad reservvõimsusi omast taskust püsti hoiavad, rikuvad nad seadust.  “Ka selline seisukoht või arvamus on üsna levinud,” nõustus Vainola. “Arvatakse, et see võib olla konkurentsiseadust pärssiv või rikkuv.”

Durejko lisas oma kirjas, et Eesti vajab reservvõimsuse meedet juba sel aastal. “Vastasel korral on Enefit Power sunnitud lõpetama Eleringiga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu ning panustama vanemate elektrijaamade töökindluse tagamisse üksnes niivõrd, kuivõrd õnnestub elektritootmisega turult raha teenida,” teatas Durejko.

“Kui Eesti Energia ei plaani omaniku ootust täita, siis see on uus informatsioon, mille raames tuleb varustuskindluse tagamise plaan üle käia ja leida uus lahendus, kuidas varustuskindlus tagada ja vajalikud tuhat megavatti juhitavat tootmisvõimsust hoida,” ütles seepeale Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

Küsimused, mida selle raames lahendada, pole tegelikult uued. Esiteks tuleb mõelda, kust vajaminev raha leida, teiseks, kuidas raha andmine juriidiliselt korraldada.

Leedu on leidnud kiirema skeemi

Eesti Energia pakub välja oma lahenduse. Ettevõte juhib tähelepanu, et senise plaani järgi arvataks osa ettevõtte tootmisvõimsusest 2027. aastal strateegilisse reservi. See tähendab, et näiteks kahe energiablokiga ei tohiks ettevõte päev-ette-turul osaleda. Need saaks käima panna ainult häda korral ehk siis, kui tootmisvõimsusest ei piisa tarbimise katmiseks.

Andres Vainola kirjeldas skeemi, mille järgi lubataks ka reservblokid turule kohe, kui need sinna hinna poolest sobivad. Tema sõnul aitaks see nii mõnedki hinnatipud madalamaks lõigata.

Loe rohkem:  USA kaebas iPhone'i tootja konkurentsi kahjustamise eest kohtusse | Majandus

“Me leiame, et selline lahendus on tarbijale kokkuvõttes odavam, kui lihtsalt hoida mingeid vanu elektritootmisvõimsusi jõude ilma, et nad pakuksid oma teenust ka päev-ette-turule,” sõnas Vainola.

Ta märkis, et niisugust skeemi kasutatakse praegu Leedus, ning just selles näites peitub Eesti Energia jaoks suurim pluss. Nimelt ei küsinud Leedu selle skeemi kasutamiseks Euroopa Komisjonilt riigiabi luba.

“Meie parimal teadmisel on see rakendatav oluliselt kiiremini kui kogu riigiabi loa taotluse protsess võiks eeldada. Ja see pakuks tarbijatele ja klientidele palju kiiremini seda lahendust kui läbi riigiabi loa taotluse,” ütles Vainola.

Tatar: kui Euroopa Komisjon lubab, võiksime raha varem anda

Sarnast skeemi on Eesti Energia kliimaministeeriumile juba mõnda aega tutvustanud. Kuid ministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar on veel ettevaatlik.

“Meie esialgne analüüs on, et sellel skeemil, mida Leedu rakendab, on samamoodi vaja riigiabi luba. Ja selle loa taotlemine on kõige aeganõudvam koht,” ütles Tatar.

Et selgust saada, pöördus Eesti Energia detsembris Euroopa Komisjoni poole, ja uuris, kas Leedus rakendatav mudel on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Vastust pole veel saabunud. Timo Tatar loodab enda sõnul ka ise, et Eesti Energial on õigus.

“Kui naabrid on leidnud lahenduse, mis toimib ja on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega, siis me hea meelega oleme valmis ka selle kiiremas korras kasutusele võtma,” sõnas Tatar. “Kasvõi kuni selle ajani, kui meie enda võimsusmehhanism, mis praegu on riigikogus, saab vastu võetud.”

Eesti Energia vajab tänavu põlevkivijaamade jaoks lisaraha, et tagada energia tootmise jätkusuutlikkus ja vähendada keskkonnamõju. Selleks on oluline leida tasakaal majandusliku kasu ja keskkonnahoidlikkuse vahel. Eesti Energia panustab taastuvenergia arengusse, kuid põlevkivijaamad on endiselt oluline osa energiatootmisest. Lisaraha investeerimine annab võimaluse kaasaegsemaid tehnoloogiaid kasutusele võtta, vähendades samal ajal CO2 heitmeid. See tagab ka elektrienergia stabiilsuse ja kindlustab Eesti energiajulgeoleku. Seega on oluline leida lahendus, mis tagab nii majandusliku jätkusuutlikkuse kui ka keskkonnasäästlikkuse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga