Tööõnne uurija: töötüdimus on tervisele sama ohtlik kui läbipõlemine | Elu

Töötüdimus on sageli alahinnatud nähtus, kuid uuringud näitavad, et see võib olla tervisele sama ohtlik kui läbipõlemine. Tööõnne uurijad on jõudnud järeldusele, et pidev töötüdimus võib kaasa tuua vaimse ja füüsilise tervise halvenemise ning isegi suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski. See on eriti oluline teema tänapäeva kiire tempoga töökeskkonnas, kus paljud inimesed kogevad pidevat stressi ja surve all olemist. Seega on oluline mõista töötüdimuse mõju ning leida viise selle vältimiseks ja leevendamiseks.

Tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa rääkis “Terevisioonis”, et kui inimene peab vastu vastu võtma palgatöö, mis teda sugugi ei motiveeri ega paku vaimset rahuldust, peab ta kindlasti selle kõrval tegelema hobide või vabatahtliku tööga, mis on huvitav ja kus ta õpib. Veelmaa sõnul on töötüdimus tervisele sama ohtlik kui läbipõlemine.

50 000 inimest otsib Eestis tööd. Töökohti pakutakse samuti palju, aga tihti ei leia inimene nende hulgast sellist tööd, mis väga meeldiks, aga sissetulekut on hädasti vaja. Kuidas leida töörõõm ja motivatsioon, kui peab tegema tööd, mis tegelikult ei meeldi.

“Ei tahaks liigitada töökohti selle järgi, et on paremad ja halvemad. Muret teeb see, et kui on surutise aeg, on meil tihti tunne, et peame vastu võtma iga töö, mida pakutakse,” ütles psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa. “Oht on siin selles, et kui inimene valib töökoha ainult kindlustatuse alusel, siis ühel hetkel tekib konflikt, kus inimene tunneb, et ta on vähem väärt. Madalamate väärtuste alusel töö valimine muudab ka suhted negatiivseks ning inimese enesehinnang saab sellest kohe mõjutatud.”

Uurijad on leidnud, et kui töö on liiga lihtne ja monotoonne, tekitades inimeses tüdimust, siis sellel tööl on samasugune terviseoht nagu läbipõlemisel, ütles Veelmaa. “Inimesel tekivad terviseohud nagu unehäired, seedehäired,” lisas ta. “Soome teadlased on seda väga palju uurinud ja leidnud, et töötüdimus ehk kui ma teen ülesandeid, mis ei paku mulle vaimset põnevust, on täpselt sama ohtlik, kui ülekoormus.”

Veelmaa sõnul ei ole lühiajaliselt hull, kui inimene teebki tööd eeskätt selleks, et tagada oma kindlustatus, aga siis on väga oluline, et sellise töö kõrval inimene jätkaks loomingulisi ja vaimseid väljakutseid pakkuvate tegevustega. “Kuskilt ma pean saama selle stimulatsiooni, et mul on huvitav ja ma õpin,” ütles Veelmaa. “Nii kui majanduslikult keerukamaks läheb, siis esimene koht, kust organisatsioonid kärbivad, on koolitused, ühisüritused ja kõik toredad sündmused, mis panevad meid tundma tähtsa, olulise ja väärtuslikuna.”

Veelmaa sõnul on kõige olulisem ebahuvitava ja mittemotiveeriva palgatöö puhul jätkata oma hobide ja lemmiktegevustega. “Ei tohi loobuda oma hobidest, huvidest, me peame iseendale põnevust pakkuma. Näiteks saame teha vabatahtlikku tööd mõnes südamelähedases organisatsioonis. Midagi pole teha, me veedame tööl ikkagi nii palju aega, et sel tööl peaks olema tähendus, ma pean tundma, et teen midagi olulist. Kui palgatöö seda tunnet ei paku, saab vaimset rahulolu pakkuvat tööd teha palgatöö kõrvalt.”

Kokkuvõttes võib öelda, et töötüdimus on tõsine probleem, millel võivad olla tõsised tagajärjed inimeste tervisele ja heaolule. Uuringud näitavad, et töötüdimus võib olla sama ohtlik kui läbipõlemine ning seetõttu tuleks seda probleemi võtta tõsiselt. Ettevõtted ja tööandjad peaksid pöörama rohkem tähelepanu töötajate tööõnnele ja heaolule, et vältida töötüdimuse tekkimist. Samuti on oluline luua töökeskkond, mis julgustab töötajaid leidma tasakaalu töö ja eraelu vahel ning pakkuma vajadusel vaimse tervise tuge. Koostöös saame vähendada töötüdimuse levikut ja luua tervislikumad töötingimused kõigile.