Narva haigla juht eitab finantsdistsipliini rikkumist | Eesti

Tere tulemast Narva haiglasse, kus jutt finantsdistsipliini rikkumisest ei vasta tõele! Meie haigla juht eitab kategooriliselt mistahes spekulatsioone või valeväiteid seoses meie finantsolukorraga. Oleme pühendunud tagama parimat võimalikku tervishoiuteenust meie piirkonna elanikele ning järgime rangelt kõiki eetilisi ja professionaalseid standardeid. Meie patsientide tervis ja heaolu on alati meie esimene prioriteet ning teeme kõik endast oleneva, et tagada nende parim ravikogemus. Tere tulemast meie haiglasse, kus teie tervis on meie südameasi!

Ago Kõrgvee asus haigla etteotsa 2021. aastal, kui Narva linna ning ka haigla nõukogu juhtis Katri Raik. Pärast Raigi kukutamist möödunud sügisel, haarasid ohjad uued inimesed. Vahetati välja suur osa haigla nõukogust. Täna juhib nõukogu Narva linnavolikogu esimees Aleksei Jevgrafov

Neljapäeval toimuval koosolekul arutab Narva haigla nõukogu Ago Kõrgvee ametist vabastamist, heites talle ette finantsdistsipliini rikkumist.

Te suhtlete haigla nõukoguga pidevalt, pärast seda kui ametisse sai uus koosseis, kuhu kuuluvad teiste seas ka Aleksei Jevgrafov, Vadim Orlov ja Aleksei Mägi. Kuidas haigla juhatuse ja nõukogu koostöö on toiminud?

Tegelikult see ei vasta tõele, et ma suhtlen pidevalt. Uus nõukogu sai paika augustis. Septembri alguses tegid nad isekeskis ühe koosoleku, kus tahtsid tegeleda dokumentidega, mida me siis neile ette valmistasime. Seal olid töölepingud ja muud asjad, millega nad siis pisteliselt tutvusid. Mingit tagasisidet sellest pole meile antud. Ja uue nõukoguga on minul olnud üks koosolek. See oli 22. detsembril ja rohkem koosolekuid olnud ei ole

Tegelikult ei ole ka nõukogu esimees tahtnud minuga suhelda, kuigi ta on käinud paar korda niimoodi kiirvisiidil haiglas, ilma, et minu saabumist ära ootaks. Nii et ta ei taha minuga suhelda. Aga ta ei taha suhelda ka meie haigla kliinikute juhtidega, kes on pöördunud tema poole kontakti saamiseks. Seda suhtlemiseks nimetada ei saa.

Narva haigla nõukogu liikmed viitavad sellele, et te olete rikkunud haigla finantsdistsipliini. Milles nende mure seisneb?

Hakkame päris kaugelt pihta, paari sõnaga ajaloost. Kui ma 2020. aasta detsembris tulin ülikooli kliinikumi meeskonna koosseisus Narva haiglale appi, siis meditsiinilises mõttes oli Narva haigla ikkagi väga-väga maha jäänud. Ja lisaks oli haiglat ja meid kõiki tabanud Covidi pandeemia. Oli vaja kiiresti teha igasuguseid haigla tegevust ja ravi puudutavaid otsuseid. Sel ajal oli siis härra Jevgrafov paar kuud juhatuse esimees. Ma nägin teda võib olla paaril korral selle aja jooksul. Aga ega ta sellega väga ei tegelenud.

Siis oli 2021. aasta kevad, kui paluti mul kandideerida juhatuse liikme kohale, mida ma ka tegin. Osutusin valituks. Pandeemia jätkus ja haigla seis oli jätkuvalt suhteliselt vilets. Nii intensiivravi kui igasuguse muu abi seisukohalt. Loomulikult juba 2021., aga ka 2022. aastal tuli teha päris tõsiseid pingutusi ja investeeringuid selleks, et haiglaravi suutlikkus ja tegevus saaks vajalikule järjele.

Tõepoolest 2022. aasta oli see, kus me kulutasime investeeringuteks rohkem kui oli planeeritud. Aga ka see aasta 2022, mis sai auditeeritud – keegi meile sisuliselt mingisuguseid tõsiseid etteheiteid ei teinud.

Kui me räägime 2023. aastast, kus oli uus nõukogu paigas, siis võib öelda, et eelmine aasta möödus meil majanduslikus mõttes väga hästi. Oleme 1,3 miljoniga plussis. Ja need etteheited mingisugusele finantsprobleemile on tegelikult, ma ütleksin, et pahatahtlikud isegi. Haigla on tulnud oma ülesannetega suurepäraselt toime, meil ei ole praktiliselt võlgu. Me ei ole ka linnalt praktiliselt mingisugust abi saanud. Meil ei ole tegelikult majanduslikus ega ka arengu mõttes probleeme.

Narva haigla on teie ajal palju arenenud. On hakatud keemiaravi andma, Tartu tervishoiukõrgkool hakkas Narvas õdesid koolitama, vahepeal on ostetud kaks reanimobiili. Aga see kõik nõuab raha. Teid kirjeldatakse kui eesmärgile orienteeritud inimesena, kes ostab tarviliku asja ära ja siis vaatab, kas eelarve järele tuleb. Kuidas te seda kirjeldust hindate?

Meditsiinis ei ole võimalik midagi teha kui ei investeeri. Kõigepealt tuleb investeerida inimestesse, tuleb investeerida aparatuuri, varustusse ja töökeskkonda. Tuleb investeerida nii tarkvarasse kui riistvarasse. Ja lõppude lõpuks tuleb investeerida ka sellisesse sotsiaalpoliitilise õhkkonda.

Väga palju oleme pingutanud eesti keele nimel ja et Narva haigla muutuks euroopalikuks, suhtlemisvõimeliseks ja arusaadavaks ka teistele haiglatele ning meditsiinivaldkondadele. Me oleme seda ka saavutanud.

Viimasel nõukogu koosolekul oli jutuks reegel, mille järgi saaks haiglajuht otsustada kuni 30 000 euro suuruste summade üle. Sellest suuremad otsused peaks nõukogu kooskõlastama, kui need ei ole haigla hankeplaanis sees. Tihti selliseid kulutusi ette tuleb, kus peab selliseid kiireid otsuseid tegema?

Võin teile öelda seda, et kui ma peaksin niisuguseid asju küsima haigla nõukogult, siis meil lihtsalt…

Kompuutertomograafi üks radioloogiatoru ütles üles. Selleks, et taastada kompuutri tegevus, oli vaja otsekohe teha investeering 120 000 eurot. Ma ei saa nõukogu liiget isegi kätte, rääkimata sellest, et mul jääks pool haigla tegevust seisma. Ja andke andeks – ma arvan, et igapäevane ravitegevus ja töö peaks olema ikkagi haiglajuhi kohustus. Põhikirja järgi ongi.

Nüüd teine asi on see, et ma tõepoolest kujutan ette, et kui me teeme investeeringuid ja investeeringuteks mõeldud raha on otsas ning meil on vaja võtta ülemääraselt kohustusi, siis me loomulikult peame nõukogu informeerima. Ma olen sellega nõus, et see summa võibki olla minu pärast 30 000. Kui see on plaaniväline investeering, siis ma kooskõlastan selle. Aga on selliseid erakorralisi investeeringuid, mis tuleb teha selleks, et lihtsalt taastada haigla normaalne töö.

Selliste üksikjuhtumite põhjal on ikkagi olnud küsimusi? Nõukogu ei saa aru, et kui aparaat läheb katki, siis tuleb see kiiresti ära parandada. Saan ma õigesti aru?

Me ei ole isegi nõukoguga nii palju suhelnud, et ma saaks aru, millest nad aru saavad.

Aegade jooksul olete suhelnud kindlasti. Vadim Orloviga olete suhelnud ju ka varasemal ajal.

Vadim Orlov kaebas politseisse mind sellepärast, et ma korraldasin 2022. aasta detsembris, kui oli pandeemia tipp, sellise jõuluürituse. Et meie jõuluürituse kulud olid liiga suured. See õnneks kuskile ei jõudnud.

Aga ta arvab, et meie haigla peaks töötama nagu saapavabrik – täpselt plaani järgi, nii palju kui vaja, mitte rohkem. See arusaamine, et haigla tegevust tuleb igapäevaselt ka arendada – see pole tema arvates üldse vajalik. Et miks me teeme seda, teist ja kolmandat. Miks me maksame inimestele nii palju palka. Aga vaadake, inimesed on tööturul. Ja kui me neile kokkuleppelist palka ei maksa või ka kollektiivilepingus ettenähtud palka, siis nad lähevad ära. Ja see on väga lihtne. Siis me ei saa ka tööd teha. Kui meil ei ole aparaate, siis me ei saa tööd teha.

Nõukogu peaks tegelikult pakkuma neid lahendusi, milleks nad on pädevad. Nad võiksid teha meile näiteks ettepanekuid, kust saada näiteks täiendavat lisaraha. Aga seda ma pole nende käest isegi mitte küsinud.

Tänase seisuga on Narva haigla igas mõttes likviidne. Meil on kassa tagavara kolm miljonit. Me saame hakkama ka sel juhul, kui meil tekib näiteks rahastamises mingisugune tõrge. Nii et kõik need etteheited on pigem sellised pahatahtlikud ja välja mõeldud.

Kui te Narva haiglasse tööle läksite, siis oli seal tohutu personalipuudus. Paljud arstid olid üle 70 aasta vanad. Isegi nendega koos oli inimesi paljudel erialadelt puudu. Ma saan aru, te nägite, et selle jaoks, et inimesi Narva haiglasse tööle saada, nad peavadki saama ka rohkem raha kui näiteks Tallinnas või Tartus töötades.

Sellega on ju selge, et mul on õnnestunud siia meelitada inimesi. Tõesti ka tõsiseid spetsialiste. Loomulikult ei tule nad siia 20 eurose tunnitasuga. See on selge. Ja ma olen ka seda sotsiaalministeeriumi esindajatele rääkinud. Kui õpetajad saavad 1,5 kordset palka ning päästjad ja politseinikud 1,3 kordset, siis meedikutel võiks olla siin piirkonnas ka mingisugune koefitsient. Täna seda ei ole. Tõepoolest haigla eelarves palgakulud on praktiliselt jõudnud peaaegu 70 protsendini.

See ei tähenda seda, et meil oleksid võimalused teha mingeid allahindlusi. Me oleme jätkuvalt pingutanud. Me oleme kehtestanud erinevaid limiite tööks nii ravimite kui tarvikute osas. Need on töötanud ja aidanud kokku hoida raha, aga säilitada ka teatava ravikvaliteedi. Me oleme tegelikult hakkama saanud.

See kuulsusrikas jõulupidu – räägiks selle lahti. Olen täiesti veendunud, et homme tahavad nõukogu liikmed seda meenutada. Meenutame siis ise ka. Oli 2022. aasta ehk koroonaaeg oli põhimõtteliselt läbi saanud. Inimesed olid väsinud ja haigla korraldas neile ikkagi päris korraliku jõulupeo. Mis see siis maksis?

Ta ei olnud läbi saanud. Koroona aeg sai poole aasta pealt enam-vähem läbi. Aga pidu maksis peaaegu 30 000 eurot. Pluss see, et me andsime parimatele töötajatele ka mälestusmeeneid. See pidu tõepoolest kujunes ka minu arvates küllalt kalliks. Aga arvestades seda, millise pingutuse olid haigla töötajad läbi teinud kahe COVIDi aasta jooksul, oli see igati adekvaatne käik. Pigem oleks ju oodanud, et linn võiks meid premeerida sellise üritusega, mitte hurjutada ja politseisse kaevata. Ja mida kõike teha selleks, et teotada meid.

Aga see asi läks tõsiseks. Politsei asja ette ei võtnud, aga te saite noomituse. Ja mitte ainult Vadim Orlovilt, vaid ma saan aru, et haigla nõukogu laiemalt vibutas näppu.

Jah, no kujutate ette. Kui nõukogu esinaine, Vadim Orlov ja kõik maandavad kirgesid minu peal süüdistusega, et ma olen ma olen finantskurjategija.

Pärast seda toimus ka muutus. Ma saan aru, et nõukogu hakkas iga kuu haigla kulutustel silma peal hoidma. Kuidas see teie tööd mõjutas, kui närvidele see käis?

Ma olen karastunud inimene. Minu käest võib igasuguseid pabereid nõuda ja ma võin ka neid anda. Lõppude lõpuks ega ma ju rumal ei ole. Ma saan aru, et ega see nõukogu mulle raha juurde ei anna. Ma pean oma ülesannetega oma eelarve piirides hakkama saama. Nõukogust ei ole haiglale küll mitte kõige vähematki abi olnud.

Kuidas see igakuine ülevaatamine välja nägi?

Saatsime iga kvartal eelarve täitmise ja esitasime neile. Seal on näha, kuidas saabusid tulud ja kulud. See tasakaal oli nähtav. Ega me ei mõelnud ju ise eelarvete numbritesse mingisuguseid lisasid.

Me saime kulutada ka Covidi ajal seda raha, mida meile anti. Ainus, milles meie kuritegu seisnes oli, et me kulutasime tõepoolest 2021.–2022. aastal üle 80 000 euro. Tegime investeeringuid seoses ravivajadustega. Osalt oli see seotud ka pooleteistkordse palga maksmisega. Nii see oli.

Minu südametunnistus on puhas. Mitte ükski sent ei ole läinud kuskile muuks kui ainult haigla töö ja tegemiste rahastamiseks. Võib-olla see ongi asi, mis käib närvidele. Et haigla saab täiesti iseseisvalt hakkama.

Teine asi, mille nad kindlasti nõukogus ette võtavad, on lisatasude maksmine. Et kui palju peaks maksma lisatöö eest, ületunnitöö eest ja nii edasi. Ka teie olete saanud lisatasu, saan ma õigesti aru?

Ei, me ei ole lisatasu maksnud. Me oleme maksnud ületunnitööd. Me ei ole mitte ühtegi lisatasu käskkirja maksnud. Välja arvatud kojameestele tõepoolest, kes said miinimumpalka. Me maksime lisatasu 150 ja 200 eurot. Kõik töötunnid on haiglas tööarvestuse tabelis. Kui need on ületunnid, siis neid makstakse pooleteisekordselt ja nii edasi.

See, mis puudutab mind isiklikult. Eelmine aasta, kui me käivitasime reanimobiiliteenistuse, tuldi minu juurde ja öeldi, et meile ei jätku inimesi, kes on nõus ülikeerulisi ja raskeid haigeid ära viima Tartusse ja Tallinnasse. Ja siis ma andsin nõusoleku, et ma teen seda. Ma küsisin selleks luba Katri Raigilt ja sain selleks nõusoleku.

Seal läks tõesti nii, et ma olin sunnitud täpselt samadel tingimustel, nii nagu kõik ülejäänud arstid, kes reanimobiili peal sõidavad, endaga sõlmima lepingu. See on ainult poole koha ulatuses. See on nii väike raha. Ma tõepoolest hea meelega ei teeks seda tööd, sest mul on niigi piisavalt tegemist. Aga ma olen iga kuu viinud reanimobiiliga haigeid õhtu- ja öötundidel Tartusse, kui seda vaja on.

Põhimõtteliselt töötajate pooleteist kohaga – olete haigla juht ja sõidate reanimobiiliga kiirabi. Palju niisuguseid haiglajuhte Eestis on? See on ju suurejooneline?

Ma ei tea. Ei ole siin midagi suurejoonelist.

Vaadake, mul on erialaks anestesioloogia, intensiivravi, kardioloogia ja erakorraline meditsiin. Ma olen ennegi teinud siin selle kahe ja poole aasta jooksul üksikuid valveid EMOs. Ja põhimõtteliselt oleksin suuteline seda tööd tegema igal pool kus vaja. Ja ma ei tee seda mitte juhatuse liikme palga eest, vaid tavalise arsti palga eest. Tõepoolest nõukogu liikmed oleksid võinud seda minu käest küsida, ma oleksin neile vastanud. Igal juhul see ei ole minu majanduslike huvide eesmärk.

Kui Narva linna eelarvet kokku pandi, tegite taotlused, et haigla saaks linnalt sel aastal 216 000 eurot. Muuhulgas õendusabi teenuse jaoks 100 000 eurot. Läinud aastal sai haigla 80 000. Õendusabi vajaduse järgi võiks anda haigla hinnangul linna eelarvest ligikaudu 400 000 eurot ja võimekus seda osutada oleks ka. Kuidas teil eelarveprotsessis läks, kas haigla sai linnalt seda, mida küsiti?

Me saime selleks aastaks õendus-hooldusabi lepingu, minu meelest, 70 000 eurot – see on tegelikult pisku

Tegelikult kokkuvõttes on selle rahastamisega nii, nagu ütles Katri Raik, et meil on linn vaene. Linnalt ei ole midagi saada. Kui me taotlesime lahustuskeskuse jaoks raha, siis sellele öeldi loomulikult ei. Ja Vadim Orlov on öelnud, et kui te ei ole oma eelarvega plussis, siis on väga halvasti. Sellepärast, et siis haigla eelarve konsolideeritakse linna eelarvega ja siis ei saa linn laenu võtta.

Üks asi, mida Jevgrafov teile ette heidab, on see, et te pole nõukogule esitanud haigla selle aasta eelarve mustandit.

See on vale. See on selles mõttes vale, et eelmise aasta oma ma saatsin üleeile. Eile saatsin veel sõnalise seletuse selle aasta eelarve kohta.

Aga Jevgrafov, olles haigla juht, ta võib ju teada, et kui nõukogu koosoleku ei olnud planeeritud. Eks ma oleks kindlasti esitanud. Nüüd ma esitasin varem. Aga kui eelarvet aasta alguses ei ole, siis on see tavapärane, et rakendatakse seda printsiipi, et igal juhul on eelarve suuruseks kaheteistkümnendik eelmise aasta eelarvest. Üle selle lihtsalt ei planeerita kulutusi. Ja investeeringuid ka ei tehta päris esimesest päevast kui need ei ole hädavajalikud. See ei ole ka sisuline etteheide.

Paljud Narva haigla töötajad kirjutasid alla pöördumisele, kus palutakse sotsiaalministril teha nii, et te tööle jääks. Kas te teadsite, et nad allkirju korjavad?

Ei. Kui minu poole pöördutakse, siis ma saan üldiselt selgituste andmisega ise hakkama. Loomulikult olen neile väga tänulik, et nad suhtuvad haigla probleemidesse tõsiselt ja on valmis mind kui haiglajuhti toetama. See annab mulle ainult jõudu seda niigi rasket tööd teha. Aga mina ei vaja ilmtingimata kõrvalist abi.

Kuigi ma pean ütlema – see, et inimesed on hakanud usaldama ja toetama ning tunnevad, et kõik, mis me siin haiglas oleme saavutanud on ju meie ühine saavutus. Loomulikult nad on mures, kui see kuidagi pöördub tagasi.

Te lähete esimesest märtsist puhkusele. Mis teie mõtted ja plaanid edasi on? Jääte arstina praktiseerima, otsite võimalust kuskil veel juhtimises kaasa lüüa? Olete tulevikuplaane teinud?

Ei ole. See kõik tuli nii järsku – esmaspäeval. Ma olen pidanud seda oluliseks. Nii Narva linn kui Eesti vabariigi inimesed, kõik peaksid teadma, mis Narvas toimub.

Ega ma nüüd väga ei looda. Sel lihtsal põhjusel, et kui meil ei suudeta haridusministeeriumis ära lahendada Metsküla kooli probleemi, siis on raske uskuda, et meil suudetakse ära lahendada haigla juhi probleemi Narva linnas, kus võimu on võtnud selgelt venekeelne Keskerakond.

Aga rahvas peab seda teadma, mis toimub. See on kõik, mis ma teha saan.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et Narva haigla juht eitab finantsdistsipliini rikkumist ning väidab, et kõik kulud on korrektselt ja läbipaistvalt kaetud. See väide peaks andma avalikkusele kindlustunde haigla finantsjuhtimise suhtes. Siiski on oluline jätkata olukorra jälgimist ja vajadusel teha täiendavaid uurimusi, et tagada haigla rahaline jätkusuutlikkus ja efektiivne juhtimine. Eetiliste standardite järgimine tervishoiuasutustes on äärmiselt oluline, et tagada kvaliteetne ja usaldusväärne tervishoiuteenus kogu Eestis.