Tere tulemast Eestisse, kus arutatakse hetkel olulisi teemasid rahvusvahelise abi andmise kohta Ukrainale. Kallas avaldas arvamust, et kindlasti on teiste riikide ladudes veel asju, mida Ukrainale anda. See küsimus on hetkel kuum teema, mis puudutab paljusid riike üle maailma. Uudised ja arutelud selle teema üle on hoogustunud ning oluline on jälgida, kuidas see olukord areneb ja kuidas erinevad riigid sellele küsimusele reageerivad.
Eesti poliitikud mõtlevad pidevalt, mida saaks Ukrainale veel anda, ning kindlasti on ka teiste riikide laudedes veel asju, millega Ukrainat toetada, ütles peaminister Kaja Kallas “Välisilmas”.
Kallas rääkis saates, et kõik lääneriigid peavad Ukraina abistamiseks rohkem tegema ning otsima selleks uusi lahendusi.
“Kui meil on lüngad, siis mõtleme, kuidas me saame nende lünkadega tegeleda. Mul oli Münchenis kohtumisi kaitsetööstustega, kuidas kokku tuua Eesti tehnoloogiasektor ja kaitsetööstus. Me oleme algatanud eriplaneeringu kaitsetööstuspargi rajamiseks. Samasuguseid algatusi on ka teistes riikides. See võtab kõik aega. Seetõttu peame veel mõtlema, mida me kõike saame teha selleks, et see sõda ikkagi lõppeks,” rääkis ta.
Kallas märkis, et kui vastab tõele Tšehhi presidendi hiljutine sõnum, et maailmas on 800 000 mürsku, mille võiks Ukrainale anda, siis tuleb alustada läbirääkimisi selleks, et need mürsud tõesti võimalikult kiiresti Ukrainasse saaks viidud.
“Usun, et kui tšehhid selle välja käisid, siis nad on teinud oma uurimistöö ja suhelnud. Aga kindlasti siis need riigid, kellel need on, peaksid tegema kas kokkulepped, kuidas see Ukrainasse saaks jõuda,” ütles ta.
“Eks see küsimus on meil suurtele liitlastele ka. Me pidevalt mõtleme, mida me saaks veel anda, et ukrainlasi aidata, ja usun, et kindlasti on ka teiste ladudes selliseid asju, mida nad saaksid veel saata, et ukrainlased peaksid vastu,” lisas Kallas.
Kallas tõdes, et paljudes riikides ei ole julgeolekuga seotud teemad esil.
“Kui võtame uuringud, mis on erinevates riikides Euroopa Parlamendi valimistega seotud teemad, siis vist olid Taani, Poola ja Eesti, kus peamine teema on julgeolek, mis inimestele muret teeb. Teistes riikides oli küll kliima, küll migratsioon, küll teised mured. Aga ma Müncheni julgeolekukonverentsil kohtusin mitme peaministriga ja nad ütlesid, et ka nende avalikkuse arvamus on ikkagi muutumas, et see oht või reaalsus on kohale jõudmas. Ma loodan, et ei ole liiga hilja lihtsalt,” rääkis Kallas.
Kallas’i veendumus, et teiste riikide ladudes on kindlasti veel asju, mida Ukrainale anda, võib olla oluline samm rahvusvahelise solidaarsuse suunas. Olles ise kogenud Nõukogude Liidu mõju ja teadlik olukorrast Ukrainas, on Eesti peaministri sõnad märk sellest, et riigid peaksid üksteist toetama keerulistel aegadel. See avaldab ka survet teistele riikidele oma varusid jagada ning näitab, et ülemaailmne abi ja toetus saavad tulevikus olla võimalikud ka teistele kriisipiirkondadele. Kallas’i seisukoht on oluline meeldetuletus, et ühine jõud suudab luua positiivseid muutusi maailmas.
Võib-olla tunnete huvi:
Sõja 760. päev: Venemaa kasutas nädala jooksul Ukraina vastu 190 raketti | Välismaa
Terviseamet soovitab sooja kraanivett mitte juua ega keeta | Eesti
Droonid tabasid elektrijaama Venemaa Rostovi oblastis | Välismaa
Margus Hernits: Selevko on leidnud stabiilsuse | Iluuisutamine
Noored laskesportlased vallutasid Haapsalu | Laskmine
Aleksandr Smirnov tuli 14. korda Eesti meistriks | Lauatennis
Aiandushuvilistel taimekasvatuse katsetustel ideedest puudu ei tule | Eesti
Päästja: tulesurmi aitaks vähendada inimeste suhtumise muutus | Eesti