Võrklaev personaalsest riigist: midagi uut ja pöörast ehitada pole mõistlik | Eesti

2259276h9c39t24

Tere tulemast Eestisse, kus innovatsioon ja tehnoloogia kohtuvad rikkaliku kultuuriga! Võrklaev personaalsest riigist on kontseptsioon, mis on hakanud levima ja tekitab palju kõneainet. Küsimus on, kas midagi uut ja pöörast ehitada on ikka mõistlik? Kas on võimalik luua uus ja isiklik riik, mis vastaks tänapäeva ühiskonna vajadustele? Oleme siin, et uurida ja avastada, kas see unikaalne idee võiks tõepoolest järgmise sammuna reaalsuseks saada. Tutvustame teile põnevat arutelu selle üle, kuidas Eesti võiks taaskord maailma juhtiva digitaliseeritud riigina tõusta.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütles saates “Otse uudistemajast” erakonna Eesti 200 personaalse riigi kontseptsiooni kommenteerides, et Eesti on riigi juba üsna personaalseks saanud ning sinna peale midagi uut ja pöörast ehitada ei ole mõistlik. Võrklaeva sõnul on tema jaoks personaalse riigi kontseptsioon küsitav.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis, kas personaalse riigi arendamiseks välja öeldud 200 miljonit oleks jooksev kulu või investeering.

“Seal on mõlemat,” vastas Võrklaev. “Eesti on IT arengu poolest tuntud ja me iga päev tunneme seda omal nahal. Meil on päris hästi need asjad korraldatud. Aga raha vaates me näeme, et igal aastal kulude pool seal kasvab, nii arenduseks kui ka püsikuludeks. Ka sel aastal tõstsime 23 miljoni euro võrra küberturvalisust. Paar valitsus tagasi Keit Pentus-Rosimannuse eestvedamisel 40 miljonit panime juurde, kui oli keeruline aeg. Ehk et see sööb palju raha. Teistpidi on IT arenduse eelis see, et meil on seal palju välisvahendeid. Värske pilguga just vaatasin riigi IT-arendusteks 153 miljonit. Siin on raha kasutamisega selles mõttes probleem,
et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oli kahjuks üks nendest näidetest, kes jättis suurusjärgus 28 miljonit eelmise Euroopa Liidu perioodi vahendeid kasutamata,” rääkis Võrklaev.

Loe rohkem:  Ekspert: Eesti lõimumisvaldkond on jõudnud uude ajajärku | Eesti

Ta märkis, et kui Eestis on vaja teha IT valdkonnas olulisi investeeringuid, siis tuleks selleks kasutada olemasolevat raha.

“Mis puudutab personaalset riiki, siis ma arvan, et me oleme selle päris personaalseks juba saanud. Meil on tugev vundament laotud, seda vundamenti tuleb tugevdada just turvalisuse vaates ja et kunagi loodu kokku ei kukuks. Midagi uut ja pöörast jälle ehitada ja sinna püsikulusid peale võtta minu hinnangul ei ole päris mõistlik,” ütles Võrklaev.

Võrklaev soovis saates tunnustada Luukas Ilvest, kes hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri kohalt poolte kokkuleppel lahkus.

“Viimastel eelarve läbirääkimistel mina nägin esimest korda, kus suudetakse poliitikutele näidata, et nii palju on vaja sinna raha järgmiseks etapiks, tegevusteks sinna jne. Et me saaksime ka aru, et see raha, mis me paigutame IT-sse, kuhu see läheb, mis me selle eest vastu saame ja millist tulu see riigi jaoks toob või millised on riskid, kui me seda raha sinna ei pane?” iseloomustas ta koostööd Luukas Ilvesega.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Võrklaeva käest ka riigi mobiilirakenduse loomise ümber toimuva kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustas loobuda esialgsest variandist, mille loomiseks kasutati Ukraina analoogset rakendust Diia ja millele kulus 800 000 eurot.

Ukraina projektile kulutati üle 400 000 euro Euroopa Liidu fondide raha ja ligi 400 000 eurot Eesti maksumaksja raha. Riisalo nimetas seda “Aktuaalses kaameras” sisuliselt koolirahaks.

“Ei, kindlasti mitte. See tegelikult kõik on osa õppimisprotsessist ja osa sellest, mis seal õpiti, sellest koodist, mis kirjutati, läheb kasutusse,” ütles minister.

Kiisler küsis Võrklaevalt, kas ka tema hinnangul on tegemist koolirahaga.

“Ei ole,” vastas Võrklaev.

Loe rohkem:  Parempoolsed maksid annetuste eest ära kõik võlad | Eesti

“See aeg, kus Eesti riik IT-s maksab kooliraha peaks ammu olema möödas. Sest me oleme öelnud, et me oleme teadlik ja tegija e-riik. Kooliraha on makstud. Me oleme palju ehitanud, läbimõeldult ehitanud ja kahjuks on tulnud ka palju seda kooliraha maksta. On arendatud erinevaid süsteeme, pärast need ei ühildu, ei suudeta ülal pidada. Nüüd on ikka see koht, et me peame teadma, kuhu täpselt see raha läheb, miks ta läheb ja mis me selle eest saame,” rääkis Võrklaev.

“Selleks on ka minu jaoks küsitav see personaalse riigi kontseptsioon,” lisas Võrklaev veel.

Personaalne riik oli üks Eesti 200 valimislubadustest, mis jõudis ka koalitsioonileppesse. Idee ellu viimiseks läheb Tiit Riisalo sõnul on vaja 200 miljonit eurot, mille riik võiks laenata.

Kokkuvõttes on selge, et Võrklaev personaalsest riigist on huvitav ja provokatiivne idee, kuid selle ehitamine ja elluviimine võib osutuda liiga keeruliseks ja kulukaks ettevõtmiseks. Arvestades Eesti geograafilist ja demograafilist olukorda, pole sellise mastaabiga projekt mõistlik. Samuti võiks see kaasa tuua ohtlikke poliitilisi ja majanduslikke tagajärgi. Parem oleks keskenduda olemasolevatele probleemidele ja leida säästlikumaid ja realistlikumaid viise, kuidas riiki paremaks ja jätkusuutlikumaks muuta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga