Reform: kutseõpe muutub teatud õppijatele tasuliseks | Eesti

2282016he2d7t24

Tere tulemast Eestisse, kus haridusreformid on meie ühiskonnas alati oluline teema olnud. Üks hiljutisemaid muutusi on kutseõppe tasustamise algatus, mis on loodud teatud õppijatele. See samm on osa laiemast reformist, mis on suunatud kutsehariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele. Ärgem muretsegem ainult tasudemuutuste pärast, vaid laseme sellel avada uusi võimalusi ja suurendada meie noorte oskuste ja teadmiste taset. Astugem edasi koos selles hariduslikus muutuste teekonnas!

Eelnõuga asendatakse koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, millega seotult muutub nii kohustuse sisu kui ka ulatus. Muudatuse jõustumisel algab õppimiskohustus 7. eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni.

HTM-i keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu sõnul on esimeseks põhjuseks, miks peaks Eestil seda reformi vaja olema, see, et riigis oleks tagatud majanduskasv. “HTM on seadnud sihid, mil moel saame sinna liikuda hariduse abil,” sõnas ta. Üheks eesmärgiks on näiteks, et aastal 2035 oleks Eestis 90 protsendil 20-24-aastastest elanikest vähemalt keskharidus.

Praegu tekitab HTM-ile muret eelkõige suur mitteõppivate noorte osakaal. “Noori, kellel on vaid põhiharidus, on viimasel kolmel aastal olnud 11 protsenti – see on 13-14 000 noort. NEET noorte (NEET tähistab inimest, kes ei õpi, ei tööta ega osale väljaõppes või koolitusel – toim.) üks oluline korrelatsioon on see, et jäädakse ainult põhiharidusega. Järjest vähem neist noortest jätkab haridusteed: kui varem ei jätkanud kolm protsenti, siis nüüd on see viis protsenti,” sõnas Tikerpuu.

Ta tõi näiteks, et igal aastal lõpetab põhikooli ligikaudu 13 000 noort, kellest 850 ei jätka haridusteed. “Sinna juurde tulevad need, kes katkestavad esimesel aastal gümnaasiumi või kutseõppeasutuse. Seega igal aastal kaotame 1500 noort,” sõnas Tikerpuu.

Ta märkis, et muudatust õppimiskohustuse osas sooviti teha juba aastal 2018, kuid siis ei oldud selleks veel valmis. “Mõtlesime, et on parem minna nügimise teed, aga see strateegia ei toonud tulu. Haridustee katkestamine pole vähenenud ja NEET noorte arv kasvab. Nüüd on teine katsetus,” sõnas Tikerpuu.

Kõige suurem muutus on tema sõnul see, et kogu valim ehk 2025. aasta põhikooli lõpetajad jätkavad kõik haridusteed. Selleks luuakse ühtne sisseastumise platvorm, kus on kõik info ühes kohas. Platvorm hakkab asuma SAIS-i keskkonnas.

“Koolide vaates muutub see, et 31. märtsiks tuleb neil sisseastumise tingimused koostada. Kohalikud omavalitsused (KOV) peavad 10. septembriks tegema enda piirkonna noortest ülevaate ja vaadata, kas on mitteõppivaid alla 18-aastasi noori ja vajadusel võtta kasutusele meetmed, et nad hakkaksid õppimiskohustust täitma,” sõnas Tikerpuu.

Loe rohkem:  Tartu Süku juhiks saab Aavo Kokk | Eesti

Ta lisas, et praegu ei ole KOV-il kohustust jälgida, mida noored teevad, sest nende järelevalve lõpeb 17. aastaselt või põhikooli lõputunnustusega. “Kui on abivajav laps, siis tuleb KOV-is talle abi osutada. Olukorrad, miks õppima ei minda, on nii erinevad, seega on ka meetmed erinevad. Võibolla tuleb abistada perekonda, sest nende sotsiaalmajanduslik olukord ei võimalda noorel edasi õppimist, kuid tal on koolikohustus siiski 18. eluaastani,” rääkis Tikerpuu.

Laias pildis jäävad KOV-i ülesanded aga samaks, lihtsalt peavad nad koolikohustuse järelevalvet kauem tegema, sest seiratav vanus on üks aasta rohkem, lisas Tikerpuu.

Kava: kutseõpe ja keskharidus muutuvad lõimitavaks

Teine suurem muutus puudutab üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse lõimingut. “Esimeseks sammuks on siin abivahendina ühtse õppemahu arvestuse kasutuselevõtmine, et üldharidusasutused saaksid õppekavades lõimida kutseõppeasutuste mooduleid oma õppesse ja vastupidi,” sõnas Tikerpuu.

NEET noortele luuakse aastase ettevalmistava õppe programm. “Kui ta pole valmis otsust langetama, mida õppida, siis me tegeleme nende probleemidega – on see kehv keeleoskus või muu põhjus. Seda õpet pakuvad kutseõppeasutused. Sinna saavad minna ka noored, kes ei saanud ühestki kutsekoolist ega gümnaasiumist positiivset vastust, siis pakub SAIS-i keskkonnas asuv süsteem talle võimalust minna ettevalmistavasse õppesse,” rääkis Tikerpuu.

Ta lisas, et kõige keerulisem on NEET noor saada füüsiliselt kätte. “Kõigist registritest nad kaovad aasta jooksul ära. Sellele peame tähelepanu pöörama, et keegi ei jääks SAIS-ist välja, et saaksime selt kaudu neile õppimisvõimalusi pakkuda,” sõnas Tikerpuu.

Kutseõpe muutub teatud õppijatele tasuliseks

“70 protsenti põhikoolilõpetajatest valib gümnaasiumi ja 25 protsenti kutsekeskhariduse ja see proportsioon püsib visalt sama,” ütles kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige.

Tema sõnul on HTM soovinud teada, miks pole kutsekool populaarne ja on leidnud, et üheks põhjuseks on näiteks see, et noorte ettevalmistamine erialavalikuks pole piisav.

“Noorele ei ole kutseõppeasutuse väga konkreetsed erialad arusaadavad ja ta ka pole ta veel valmis valima. Gümnaasiumisse minnes on tal võimalik valikut edasi lükata ja küpseda,” ütles Laasi-Õige.

Loe rohkem:  Võru- ja Põlvamaa kõrvalteedel on libeduse tõttu erihoolderežiim | Eesti

Ta lisas, et kutsekoolides on seni õpetatud vähe üldhariduslikke aineid. “Seega ainult kuus protsenti kutsekooli lõpetanutest jätkavad õpinguid, ülejäänud suunduvad tööturule. Kümme aastat tagasi vähendatigi üldhariduslike ainete osakaalu, et oleks noori lihtsam tööturule suunata, kuid nüüd on ootused üldhariduslikele teadmistele tõusnud ja usutakse, et tegelikult peaks kutsekool sillutama teed edasiõppimisele,” rääkis Laasi-Õige. Ta lisas, et HTM-il on kavas muuta kutsekoolide õppekavad laiapõhjaliseks, nii on inimesel õpingute käigus võimalik ka küpseda.

Ta lisas, et kui noor ei lähe õppima peale gümnaasiumi, siis on tema stardipositsioon halvem, kui noorel, kes ei lähe edasi õppima peale kutsekooli, sest kutsekooli lõpetajatel on praktilised oskused. “Kui nii õpilased kui ka lapsevanemad näevad, et peale kutsekooli on võimalik edasi õppida, muutub see atraktiivsemaks valikuks,” ütles Laasi-Õige.

Plaan muuta kutsekoolide õppekavad nelja aasta pikkuseks, toob riigile kaasa suurema ressursivajaduse. “Kuna on rahaliselt vaja rohkem panustada, siis tuleb süsteemis otsa vaadata õppijatele – täna on suur osa kutseõppeasutuste õpilastest täiskasvanud. Me mõtestame ümber tasuta õppe võimaluse kutsehariduses,” sõnas Laasi-Õige. 

Kutseõppeasutuse seaduse muudatusega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid selliselt, et seni kõigile valdavalt tasuta olnud kutseõpe muutub teatud õppijate jaoks tasuliseks. Muudatuste jõustumisel suunatakse riigieelarve vahendid eelkõige kohustusliku õppe pakkumisse ning täisealiste puhul esimese kvalifikatsiooni omandamisse.

Eelnõu järgi on esimese kvalifikatsiooni omandamine peab täiskasvanule olema üldjuhul tasuta. “Kui aga isikul on soov haridus- või kutsekvalifikatsiooni omandamise järel koheselt asuda omandama uut sama taseme kutsekvalifikatsiooni, siis see muutub edaspidi tasuliseks. Tasuliseks muutub õpe ka neile, kes on varem kahel korral õpingud katkestanud. Muudatus suurendab õpilaste vastutust oma õpitee kujundamisel ja sobiva õppekava valimisel,” kirjutatakse seaduseelnõu seletuskirjas.

Kutseõppe muutumine teatud õppijatele tasuliseks on tekitanud palju poleemikat ja vastakaid arvamusi Eestis. Kuigi mõistetav on vajadus katta kulusid ja tagada kvaliteetne õpe, on oluline tagada, et kõigil oleks võimalus saada vajalikku haridust sõltumata nende majanduslikust olukorrast. Reformi tulemused ja mõju tuleb hoolikalt analüüsida ning vajadusel teha vajalikke kohandusi, et tagada õiglane ja võrdne juurdepääs kutseharidusele kõigile Eesti elanikele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga