E-residentsuse väidetavaid edunäitajaid on võimatu kontrollida | Majandus

2303820h080ct24

Estonia’s e-residency program has garnered global attention for its innovative approach to digital identity and business opportunities. However, there are claims that the reported success indicators of the program are impossible to verify. This has raised questions about the true impact and effectiveness of e-residency in driving economic growth and attracting international entrepreneurs. As Estonia continues to position itself as a digital leader, there is a growing need for transparency and accountability in showcasing the tangible benefits of e-residency.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) levitab mittekodanikele pakkutava e-residentsuse kohta väidet, nagu tooks programm Eestile igal aastal kümneid miljoneid eurosid tulu. Mis summa sees või taga on EISA ei tea ja maksuamet kontrollida ei võimalda. Teadmatusest hoolimata plaanib EISA programmi reklaamimiseks kaks miljonit eurot kulutada.

EISA levitatab e-residentsuse kohta andmeid, mille kohaselt teenis Eesti programmist möödunud aastal tulu 67,4 miljonit eurot. Selle sees on riigi saadud maksud ja riigilõivud. Programmiga seotud kulud olid suurusjärgus seitse miljonit eurot, seega kasum võiks olla hinnanguliselt 60 miljonit eurot.

Seda tulu mõõdab EISA e-residentide loodud ettevõtete pealt. Kui ettevõtte loomise järel tekib sellel 90 päeva jooksul mingi side Eesti e-residendiga, näiteks mõni osanikest või juhatuse liikmetest on e-resident, siis jääb ta arvestusse kui e-residendiga seotud maksutulu tootev juriidiline keha kuni tegutsemise lõpuni.

E-residendid on EISA andmeil loonud 29 000 ettevõtet, millest alles on 22 000. Neist on aktiivsed umbes pooled ja makse maksis möödunud aastal kokku üle 2000 ettevõtte. Keskmiselt seega 33 700 eurot ühe makse tasunud ettevõtte kohta.

EISA e-residentsuse meeskond teatab regulaarsuselt programmi tulust, justkui oleks tegemist maksutuluga, mida programmita Eestis ei oleks. Samas seda, mis ettevõtetega on tegu ja mida selles tuluarvutuses täpselt vaadatakse, e-residentsuse meeskond ei tea.

Loe rohkem:  Tallinn plaanib uusi bussiliine ja bussipeatusi | Majandus

“E-residentsuse programmi meeskond ei oma isikuandmete kaitse reeglitest tulenevalt õigust töödelda e-residentide andmeid,” ütles ERR-ile e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras.

Eestis on avalikud kõikide ettevõtete majandusaasta aruanded, ettevõtete omanikud, ettevõtete juhatuste liikmed ning maksu ja tolliamet (MTA) avaldab kvartaalselt kõigi juriidiliste isikute tasutud maksud, kuid detailselt väljavõtet e-residentide maksude kohta EISA-l ei ole.

MTA põhjendab andmete saladuses hoidmist maksukorralduse seadusega. Nimelt toob seaduse paragrahv 27 välja andmed ja põhjused, mida MTA saab avaldada. Muuhulgas ka näiteks andmeid maksumaksja residentsuse, tasutud maksude või muu sarnase kohta.

Samas kuna riigiasutused on defineerinud e-residendiga seotud ettevõtteks ettevõtte, millel on tekkinud seos e-residendiga 90 päeva jooksul alates ettevõtte registreerimisest, siis selliseid andmeid väljastada ei saa, sest seadus sõna otseselt selliste andmete väljastamist ei võimalda.

Seega ei ole ei EISA-l ega avalikkusel võimalik kontrollida, mis on e-residentsuse kohta raporteeritud numbrite taga.

Suvalise näitena on näiteks Leedu jamüügiketil Maxima Eestis ports tütarfirmasid, mille juhatustes on kõrge tõenäosusega Eesti e-residendist Leedu kodanik. Kas need ettevõtted on kuidagi e-residendi programmi eduloo statistikas, hinnata ei ole võimalik.

Võimatu on kontrollida näiteks ka seda, kas Austraalia päritolu peamiselt internetis hasartmängusid arendava Timothy Heathi tegevused on statistikas sees. Või kui paljud ettevõtted, mis statistikas kajastuvad, on asutatud eestlaste poolt, kellel on seltskonnas näiteks üks Eestis elav e-resident.

Kui paljud statistikas kajastuvad ettevõtted, mis Eestis makse tasuvad, on hoopiski e-residentsuse programmi meelitusel ettevõtte loonute tegevus? Näiteks inimesed, kes on end registreerinud Eesti e-residendiks, asutanud siin ettevõtte ja Wise’i või Revolut’i või mõne muu panga kaudu õnnestunult ka ettevõttele pangaarve avanud ja maksavad makse Eestiga suuremat seost omamata? Olgu nende eesmärgiks näiteks kogu aeg ringi liikudes üht konkreetset odavat arvelduspunkti hoida või maksude tasumist vähendada või vältida.

Loe rohkem:  Kuigi kütte hind on aastaga langenud, olid jaanuari küttearved suuremad | Majandus

EISA ütleb, et e-residendi programmi kaudu asutatud ettevõtte läbi arveldamine maksueelist ei anna, kuid on võimalik ette kujutuda, kuidas Eestis asutatud ettevõttest on võimalik mõnes teises riigis raha maksudest mööda hiilides välja võtta.

Igal juhul EISA ei tea, mis on tegelikult e-residentide ettevõtted, miks nad on e-residentide ettevõtted ja kui palju need maksude ja lõivudena eelarvesse raha toovad.

“E-residentide ettevõtlusega seotud andmestikku näeme üksnes agregeeritud kujul tegevusalade kaupa, andmed panevad meie jaoks päringute tulemusena kokku MTA (maksu- ja tolliamet), statistikaamet,” märkis Vahtras.

Ka ei saa EISA hinnata oma kaks miljonit eurot maksva kolmeaastase reklaamiplaani, mille käigus on kavas e-residentsust reklaamida Euroopa Liidus, Suurbritannias, Šveitsis, USA-s, Austraalias, Kanadas ja Singapuris, võimalikku tulemuslikkust.

EISA ei tea, kui suure osa eduloona esitatud maksutulu numbritest on toonud sisse niisama Eestis tegutsevad ettevõtted, kelle mõni võtmeisik on olnud e-resident ja kui suur osa on suurepärase e-residentsuse programmi tõttu Eestis makse tasuma hakanud võõrriigi kodanike tegevusel.

Rahvusvahelise reklaamikampaania, millest esimeses otsas läheb 60 000 eurot kolmekuuliseks digitaalseks kampaaniaks Hispaanias, põhjenduseks ütleb EISA, et Hispaania on üks kiiremini kasvavaid turge. Et Hispaania kodanike huvi e-residentsuse ja ettevõtete loomise vastu on märgatavalt kasvanud.

Kuigi Eesti e-residentsuse programmi on kiidetud selle innovaatilisuse ja edu eest, võib tõepoolest olla raske täpselt kontrollida selle väidetavaid edunäitajaid. Sellel programmil on kindlasti olnud positiivne mõju Eesti majandusele ja mainele ning paljud ettevõtjad on sellest kasu saanud. Siiski tuleb hoida kriitilist pilku, et tagada programmi jätkuv edu ja usaldusväärsus. E-residentsuse programmi tulevik näib paljulubav, kuid oluline on jätkata selle täiustamist ja arendamist vastavalt muutuvatele nõuetele ja väljakutsetele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga