Bloomberg: USA presidendivalimiste kindel kaotaja on Hiina | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Bloombergi artikkel “USA presidendivalimiste kindel kaotaja on Hiina” pakub põnevat sissevaadet sellele, kuidas Hiina võib mõjutada Ameerika Ühendriikide järgmisi presidendivalimisi. Artiklis tuuakse välja mitmed olulised faktid ja analüüsid, mis puudutavad Hiina ja USA vahelisi suhteid ning nende mõju valimistulemustele. See on oluline teema mitte ainult USA jaoks, vaid ka kogu maailma jaoks, sealhulgas Eestis. Tulge ja lugege sellest huvitavast artiklist rohkem ning saage ülevaade sellest, kuidas Hiina võib mõjutada tulevasi sündmusi maailmas.

Sõltumata USA presidendivalimiste tulemustest ennustab Bloomberg Hiina ja USA suhete halvenemist, mis võib kahjustada ka Hiina majandust. Kui oma esimese ametiaja jooksul Hiina vastu kõrgeid imporditolle kehtestanud vabariiklane Donald Trump soovib kaitsetollide suurust mitmekordistada, siis demokraadist USA president Joe Biden piirab Hiina ligipääsu kõrgtehnoloogiatele.

Hiina päritolu kaupade osakaal USA impordis kasvas aastakümneid ning tõusis 2017. aastal ajalooliselt kõrgele 22 protsendile. Samal aastal astus USA presidendi ametisse Donald Trump, kes kehtestas järgnevatel aastatel 25-protsendilist kaitsetolli ajapikku laienenud Hiina kaupade loetelule, mille hulgas olid näiteks Hiina päritolu teras ja kodutehnika.

Hiina vastas samasuguse suurusega tollide kehtestamisega USA-le, mis muuhulgas mõjutas USA põllumajandustoodangu eksporti Hiinasse.

2021. aasta alguses presidendi ametisse astunud Joe Biden jätkas Trumpi-aegsete kaitsetollidega ja kehtestas ka uusi piiranguid Hiina ettevõtetele. Trumpi ja Bideni poliitika tulemusel langes Hiina kaupade osakaal USA impordis 14 protsendile 2023. aastal. Kui senised piirangud jätkuvad, langeb Hiina osakaal USA koguimpordis 2030. aastaks 10 protsendile, ennustab Bloomberg Economicsi mudel.

Nii Trump kui Biden lubavad jätkata piirangute karmistamist Hiina suhtes, kirjutab Bloomberg.

Trump lubab kehtestada 60-protsendilist kaitsetolli kõikidele Hiina kaupadele, mis sisuliselt viivad Hiina ja USA vahelise kaubanduse lõppemisele. Bloomberg Economicsi mudeli järgi, mis eeldab, et Hiina vastab kaubandussõjas samasuguste kaitsetollidega USA toodangule, väheneb Hiina impordi osakaal USA koguimpordis ainult ühele protsendile.

Enam kannataks sellise valimislubaduse elluviimisest Hiina tekstiili- ja elektroonikakaupade tootjad, kes ei oleks sellises olukorras lihtsalt konkurentsivõimelised. Kuigi Trump ütleb, et tema idee eesmärgiks on tuua tootmine tagasi USA-sse, võidaksid lisaks USA tootjatele Bloomberg Economicsi uuringu järgi Kagu-Aasia riigid ja Mehhiko.

Kuigi Biden viis novembris San Franciscos läbi mitu tundi kestnud kohtumise Hiina valitseja Xi Jinpingiga, ka tema kavatseb karmistada piiranguid Hiina suhtes. Näiteks soovib ta piirata Hiina investorite ligipääsu USA turule ning piirata ka USA ettevõtete võimalusi investeerida Hiinasse.

Biden on juba kehtestanud piirangud USA pooljuhiste ja kiipide tootmiseks vajalike masinate ekspordile Hiinasse. Samuti kavatseb Bideni administratsioon välja kuulutada piirangud personaalandmeid puudutavatele tehingutele Hiinaga. Uute piirangute väljakuulutamine võib leida aset juba sel nädalal.

Kui Trump kehtestas kaitsetolle lisaks Hiinale ka USA Euroopa liitlastele ja Mehhikole, siis Biden on koordineerinud oma piiranguid liitlastega. Näiteks aitasid USA kõrgtehnoloogia ekspordi piiranguid jõustada Holland ja Jaapan, kirjutab Bloomberg.

Bidenil on olnud kergem veenda Euroopa liitlasi Hiina suhetega kaasnevates ohtudes pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, mille käigus jätkas ning süvendas Hiina diplomaatilisi ja kaubandussuhteid Venemaaga.

Trumpi ja Bideni poliitika aitas kaasa Hiina aktsiaturgude langusele. Kokku kaotas Hiina peamine aktsiaindeks CSI 300 oma väärtuses 40 protsenti alates 2021. aastast ning Hiina aktsiaturu väärtus langes kokku seitsme triljoni dollari võrra. USA kaubandussõja süvenemine ning piirangud tehnoloogia ekspordile ja investeeringutele süvendasid Hiina kinnisvarasektori nõrkusest tingitud langust.

Kuigi Hiina investorid on mures Trumpi võimaliku valimisvõidu pärast, kaldub Hiina avalikkus toetama Trumpi võitu. Pekingis tegutseva mõttekoja Grandview Institution uuringu järgi soovib Trumpi võitu 60 protsenti vastanutest.

Bloombergiga suhelnud ning anonüümseks jääda soovinud Hiina ametnikud ütlevad, et neil pole kindlat eelistust. Ühelt poolt on Trumpi lubatud poliitikad nende sõnul Bideni omadest karmimad, kuid samas võib ta Pekingiga ka kokkuleppe sõlmida. Samuti loodavad Hiina ametnikud, et Trumpi teine ametiaeg pöörab tagasi Bideni pingutusi USA liitlastega koos töötamiseks.

“Nad mõlemad kujutavad suurt ohtu,” ütles Bloombergile Hiina kaubandusministeeriumi nõunik ja Pekingi Rahvusvahelise Äri ja majanduse Ülikooli professor Sang Baichuan.

Sang lisas, et sõltumata valimistulemusest seisab Hiina silmitsi presidendiga, kes soovib välistada ja piirata Hiina arengut.

Kokkuvõttes võib öelda, et Bloombergi väide USA presidendivalimiste kindla kaotaja kohta on Hiina on väga huvitav ja põhjalikult läbimõeldud. Hiina majanduse ja poliitilise mõju kasv on viimastel aastatel olnud märkimisväärne ning see võib tulevikus tõesti mõjutada USA rolli maailma juhtivriigina. Samas on oluline meeles pidada, et lõplikud otsused teeb ikkagi USA rahvas ning pole võimalik täpselt ennustada, kuidas poliitilised olukorrad võivad tulevikus kujuneda. Seega jääme huviga ootama, kuidas Hiina ja USA suhted jätkuvalt arenevad.