Pankrottide arv kasvas Rootsis viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele | Välismaa

Viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele tõusnud pankrottide arv Rootsis on tekitanud murelikke pilke ka Eestis. Rootsi majanduse stabiilsust ja usaldusväärsust seni toetanud pankrotid on kõlanud kaugemaltki ning selle mõju võib ulatuda ka siinsele majandusmaastikule. Kuid kas see on vaid hoiatussignaal või midagi enamat? Kas Eesti on valmis võimalikeks tagajärgedeks ja kas see annab märku suuremast majanduslikust ebastabiilsusest maailmas? Selles artiklis uurime, milline võib olla see sündmuste ahel ja millised võivad olla tagajärjed Eesti majandusele.

Uudisteagentuur Bloomberg teatas, et Rootsi majanduslangus süveneb ning veebruaris kerkis pankrottide arv viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele.

Rootsi majanduse mured süvenevad, kinnisvarasektor on raskustes. Keskpank on viimase aasta jooksul rahapoliitikat karmistanud. Riigis väheneb tarbimine ning investeeringud majandusse vähenevad. 

Võrreldes aasta varasemaga kasvas veebruaris pankrottide arv 62 protsenti ning 902 firmat ei suutnud enam maksta oma võlgasid. Kõige kehvemini läks hotellidel ja restoranidel, järgnesid konsultatsioonifirmad ja ehitusettevõtted, vahendas Bloomberg.

Rootsis on pankrottide arv jõudnud viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele, mis võib viidata majandusliku ebastabiilsusele riigis. See võib olla murettekitav uudis nii Rootsi elanikele kui ka välismaa investoritele. On oluline, et Rootsi valitsus ja ettevõtted võtaksid meetmeid, et parandada majanduslikku olukorda ja vähendada pankrottide arvu. Samuti võiks see olla tuletuseks teistele riikidele, sealhulgas Eestile, et jälgida hoolikalt majanduse arengut ja võtta vajadusel ennetavaid samme.