Vene riiklik naftafond kuivab sanktsioonide mõjul kokku | Välismaa

2299304h9fcet24

Estonia, like many other countries, is feeling the impact of sanctions on the Russian National Wealth Fund. As the fund continues to dry up, it is causing ripples in the global economy and affecting countries far beyond Russia’s borders. The dwindling funds are a stark reminder of the power the international community holds in shaping geopolitical landscapes. Estonia must now navigate the challenges posed by this shrinking fund and find ways to safeguard its own economy in the face of these sanctions.

Venemaa Rahvusliku Heaolu Fondi nime all tuntud riiklik investeerimisfond on kaotanud üle poole likviidsetest varadest viimase kahe aasta jooksul. Kui raha väljavool jätkub samas tempos, saavad fondi likviidsed vahendid aastaga otsa.

Fondi põhiliseks rahastusallikaks on Venemaa valitsuse tulud nafta ekspordist. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris kehtestasid lääneriigid Venemaale sanktsioonid ning samal ajal kasvasid Vene riigieelarve kulutused sõjaväele.

Kasvanud riigieelarve puudujäägi katmiseks oli Kreml sunnitud kasutama Rahvusliku Heaolu Fondi vahendeid, kirjutab Soome rahvsuringhääling Yle.

Kahe aastaga langes fondi likviidsete ehk vabade vahendite suurus 60 miljardi dollari võrra ning kokku on vabu vahendeid jäänud järele natuke rohkem kui 50 miljardit dollarit.

Soome Panga vanemnõuniku Laura Solanko sõnul võrduvad fondi vabad vahendid vähem kui kolme protsendiga Venemaa käesoleva aasta prognoositud sisemajanduse koguproduktist (SKP).

“See tähendab, et selle aasta kavandatud eelarvepuudujääk saab kenasti kaetud, kuid pärast seda on kõik likviidsed vahendid ära kasutatud,” ütles Solanko.

Likviidsed vahendid tähendavad vahendeid, mida Venemaa saab kohe kasutada, nende all peetakse silmas välisvaluutat ja kulda.

Fondil on muid varasid mitmekümne miljardi dollari väärtuses, kuid need on seotud näiteks pikaajaliste investeeringutega, osa neist on aga külmutatud lääneriikide poolt. Seetõttu ei saa Venemaa valitsus neid oma eelarvepuudujäägi katmiseks lähiajal kasutada.

Loe rohkem:  Saksa valitsus plaanib seitse miljardit eurot maksulangetust ettevõtetele | Välismaa

Tulevikus ei suudaks Venemaa seetõttu enam oma eelarvepuudujääki naftafondi vahenditest katta. Olemasolevad vahendid saaksid praeguse kasutustempo juures otsa juba 2025. aasta kevadel.

Samas ei usu Solanko, et rahaliste vahendite ammendumine mõjutaks Venemaa võimet pidada sõda.

“Ma ei usu, et sellel oleks otsest mõju sõjapidamisele, sest sõda ja sõja eesmärgid näivad praegu olevat Venemaa majanduspoliitika prioriteet number üks,” ütleb Solanko.

Vene presidendi Vladimir Putini valitsus leiab seega raha igal juhul, kuid selleks tuleks Venemaal juba lähiajal kulutusi kärpida, tõsta makse või võtta laenu. Praktikas valib Kreml tõenäoliselt kõigi nende variantide kombinatsiooni.

“Selles mõttes on see suur asi, sest muud vahendid, see tähendab kulude kärpimine, maksude tõstmine ja laenu võtmine, on kõik tegevused, mida valitsus ei tahaks teha,” ütles Solanko.

Venemaa keskpanga baasintressimäär on praegu ülikõrge, ulatudes 16 protsendini, seetõttu oleks Vene valitsuse võlakirjade intressimäär sellega sarnane. 16-protsendilise intressimäära juures läheks laen riigile väga kalliks.

Solanko hinnangul ootaks Kreml enne võla võtmist tõenäoliselt intressimäära alanemist. See eeldaks, et inflatsioon, mis praegu püsib 7,6 protsendi juures, aeglustuks.

“Kui otsustataks, et laen võetakse sellise intressiga, siis tuleks osa valitsuse kuludest suunata võla teenindamiseks,” ütleb ekspert.

Teine võimalus on maksude tõstmine või kulutuste kärpimine. Solanko hinnangul soovib Kreml lisaks sõjaliste kulutuste tõstmisele kindlustada pensionid ja sotsiaaltoetused. Eelkõige pensionärid on Putini jaoks oluline toetajate grupp.

“Kui poliitiline olukord on mõnevõrra ebakindel ja tekib kahtlusi, kui laialdaselt rahvas tegelikult võime toetab, on erinevad sotsiaaltoetused ilmselt üsna lihtne viis märkimisväärse osa inimestest rahul hoida,” ütleb Solanko.

Küll aga võib Solanko sõnul Kreml hakata kärpima kulutusi haridusele, tervishoiule ja taristule.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Venemaa riikliku naftafondi kokkukuivamine sanktsioonide mõjul on jätkuv trend, mis mõjutab oluliselt Venemaa majandust ning riigi poliitilist mõjuvõimu maailmas. Sellel võib olla ka ulatuslikke tagajärgi välismaistele investoritele ja naftaturu stabiliseerumisele ülemaailmselt. On oluline jälgida edasisi arenguid ja olla teadlik sellest, kuidas see võib mõjutada erinevaid osapooli nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Loe rohkem:  Landsbergis: Leedu võib kehtestada riigikaitsemaksu | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga