Kätte on jõudnud viljapuude lõikamise aeg | Elu

1915445hb327t24

Eestis on saabunud sügis, mis tähendab, et on kätte jõudnud viljapuude lõikamise aeg. See on aeg, mil põllumehed ja aiapidajad hakkavad ette valmistuma talveks ning koristavad vilju oma aedadest. Lõikamise protsess nõuab täpsust ja oskusi ning on oluline, et see tehakse õigel ajal ja õigesti. Viljapuude lõikamine on oluline osa elust Eestis, kus loodus on alati olnud inimeste elu lahutamatu osa ning aedade eest hoolitsemine on kujunenud oluliseks traditsiooniks. Elu kulgeb ringiratast ja viljapuude lõikamise aeg tuletab meile meelde looduse igavest rütmi.

Kevade saabumisega saabuvad ka erinevad aiatööd ning iga hobiaedniku jaoks on kevade lahutamatu osa ka erinevate viljapuude lõikamine, et nad uueks hooajaks valmis seada. Soovitusi, kuidas viljapuid korrektselt lõigata, jagas “Terevisioonis” Epp Säga Räpina aianduskoolist.

Säga selgitas, et lõikama peab nii noori kui ka vanu viljapuid. “Kui ostate endale noore viljapuu, siis ei ole nii, et lasen sel neli-viis aastat kasvada ning siis hakkan seda hooldama. Viljapuu võra on vaja ikkagi kujundada, et temast ilus õunapuu tuleks.”

Noort puud kujundades peab jälgima, et tüve küljes oleks kolm erinevasse ilmakaarde kasvavat põhioksa ja ladvaoks. Üleliigseid oksi ei soovita Säga täiesti ära lõigata, vaid need võiksid jääda vaheoksteks. “Ma lõikan need väljuva punga pealt lühemaks,” selgitas ta.

Punga suund peab jääma õunapuu keskmest väljapoole, et oksad ei kasvaks keskele kokku. Lõigata tuleb pungast umbes poole sentimeetri kõrguselt ja seda tuleb teha diagonaalselt, et vesi, mis oksa peale sajab, valguks maha. “Diagonaali ei tohi väga sügavat teha, et haav oleks võimalikult väike ja see kinni kasvaks,” rõhutas Säga.

Vanemaid puid lõigates tuleks alustada vigastest ja haigetest okstest. Tähele tuleb panna, et oksi lõigates ei jääks neist tüügast järele. “See hakkab kuivama ja sinna kogunevad haigused. Sellist asja jääda ei tohi,” rõhutas Säga.

Loe rohkem:  Monarhiahuviline: kuninganna Margrethe II on täiesti omaette isiksus | Elu

Kõiki värskeid vesivõsusid ära lõikama ei pea, sest kui vesivõsu tuleb hea nurga alt, saab selles kujundada uue vilju kandva oksa.

Suuremate okste lõikamiskohtadele tuleks pärast ka haavamääret panna. “Väikestele ei ole vajadust haavamääret panna, aga kui oks on juba paarisentimeetrise läbimõõduga, on oluline haavamääret panna, sest see ei lase haigust ligi,” selgitas Säga.

Viljapuude lõikamise aeg on saabunud ja see on oluline osa meie elust Eestis. Lõikamisel mitte ainult ei hoita puud tervena ja produktiivsena, vaid see on ka võimalus puhata ja värskes õhus aega veeta. Puude eest hoolitsemine on oluline traditsioon, mis on põlvkondade kaupa edasi antud. See on osa meie kultuurist ja elustiilist ning rõõmustab meid iga aastaga uuesti. Loodame, et meie puud kannavad rikkalikku vilja ja meil on jõudu ja inspiratsiooni jätkata nende hooldamist ka tulevikus.

See sissekanne postitati aastal Elu. Lisa järjehoidja püsilink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga