Ukrainska Pravda: NATO ei ennusta kevadel Vene pealetungi Ukrainas | Välismaa

Tere tulemast! “Ukrainska Pravda: NATO ei ennusta kevadel Vene pealetungi Ukrainas | Välismaa” on hetkel üks kuumimaid teemasid rahvusvahelises poliitikas. Kuna Eesti on üks NATO liikmesriike ja jagab piiri Venemaaga, on meie jaoks selle artikli teemad eriti olulised. Uudis räägib NATO hinnangust Venemaa võimalikule pealetungile Ukrainasse ning sellel võib olla ka meile olulisi tagajärgi. Loe edasi, et saada rohkem teavet selle kohta, kuidas see võib mõjutada meie piirkonda ja millised on võimalikud poliitilised lahendused.

Oluline neljapäeval 15. veebruaril kell 20.05:

– Ukrainska Pravda: NATO ei ennusta kevadel Vene pealetungi Ukrainas;

– Forbes: USA valitsusel on võimalik saata Ukrainale kobarmoona;

– Ukraina saatis lisajõude äärmiselt kriitilises seisus Avdijivkasse;

– Vene kuberner: vähemalt neli inimest hukkus õhurünnakus Belgorod oblastis;

– Ukrainlased tulistasid öösel alla pooled raketid;

– Budanovi sõnul võib hävitajaid F-16 Ukrainas näha ilmselt kevadel;

– ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi;

– Kurskis põleb Venemaa naftarajatis.

Ukrainska Pravda: NATO ei ennusta kevadel Vene pealetungi Ukrainas

Ajakirjanikega Brüsselis suhelnud NATO allika sõnul ei ennusta kaitsealliansi analüütikud, et Venemaa alustaks kevadel suurt pealetungi Ukrainas, edastab Ukrainska Pravda. Allika sõnul puudub Venemaal piisav võime ning ei näe analüütikud hetkel ettevalmistusi selliseks rünnakuks Vene poolel.

“Milline taktikaline olukord praegu ei oleks, tundub vähetõenäoline, et Venemaa suudab alustada kevadel märkimisväärset pealetungi,” ütles NATO esindaja.

Suure Vene pealetungi võtmetingimuseks peab NATO senisest märksa suuremas mahus mobilisatsiooni korraldamist, kuid see protsess nõuab aega ning see pole veel alanud.

“Selleks, et toetada tõsist pealetungi, vajab Venemaa mobilisatsioonilaine läbiviimist. Kuid Putin ei taha seda teha enne valimisi. Ning kuigi me näeme, et varjatud mobilisatsioon leiab aset, ei võimalda see korraldada päriselt tõsist pealetungi kevadel,” ütles ametnik.

NATO esindaja rõhutas, et samal ajal võib sõjategevus ägeneda mõnedes rinde piirkondades. NATO analüütikute arvates on Venemaa teadlikult sellise valiku teinud.

“Tuleb fookus sümboolsetele väikestele operatsioonidele nagu see, mis toimub Avdijivkas, kuid strateegilist pealetungi me ei oota,” rõhutas ametnik.

Samas pole NATO-l infot, kas mobilisatsioon algab pärast valimisi, mis viitaks ettevalmistuseks edasistele Venemaa tegevustele.

Forbes: USA valitsusel on võimalik saata Ukrainale kobarmoona

USA presidendi Joe Bideni administratsioonil on olemas täiesti seaduslik, ehkki bürokraatlikult keeruline viis saata Ukrainale hädavajalikke suurtükimürske, kirjutab ajakiri Forbes.

Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu algab peatselt kolmas aasta, kuid USA kongress ei suuda vabariiklaste vastuseisu tõttu heaks kiita 60 miljardi dollari suurust Ukraina sõjalise abi paketti, mis võimaldaks varustada Ukraina suurtükipatareid laskemoonaga.

Poole aasta eest tulistasid Ukraina patareid päevas 6000 mürsku, umbes sama palju kui Vene väed.

Praegu, kui USA vabariiklased blokeerivad neljandat kuud abi, tulistavad ukrainlased vaid 2000 mürsku päevas. Venemaa vastab Põhja-Korea ja Iraani mürskude toel kuni 10 000 lasuga.

Ebavõrdsus tulejõus on peamine põhjus, miks on Vene väed hakanud – ehkki suurte kaotuste hinnaga – lähenema tasapisi Avdijivka linnale Ida-Ukrainas, mis on Venemaa talvepealetungi põhifookus.

USA ekspresidendi Donald Trumpi kindel haare Vabariiklikus Parteis näib nullivat väljavaated, et Biden suudab läbi suruda Ukraina abi, kuni vabariiklased on esindajatekojas enamuses, kirjutab Forbes.

See ei tähenda aga, et Bidenil ei oleks võimalik Ukrainat aidata. On nimelt üks alahinnatud seadus, mis annab presidendile voli müüa odavalt või suisa ära anda relvad, mille USA sõjavägi kuulutab oma vajadusi ületavaks.

Selle seaduse järgi võib “ülemääraseid kaitseartikleid” aastas ära anda kokku 500 miljoni dollari väärtuses. Seadus ei ütle aga, millise hinna president peab ühele või teisele relvale määrama. Teoreetiliselt võib hinnaks olla null dollarit.

Biden on oma EDA volitusi harva Ukraina heaks kasutanud, kuid hiljuti võeti see appi andmaks relvi kolmandatele riikidele, antud juhul Kreekale ja Ecuadorile, kannustades neid riike andma omakorda osa oma üleliigsetest relvavarudest otse või kaude Ukrainale.

Nii andis USA Ecuadorile oma sõjaväe transpordihelikoptereid UH-60, millega Ecuadoril vabanevad Ukrainale andmiseks helikopterid Mi-17 ning ülearuseks saanud raketiheitjad ja õhutõrjesüsteemid. Kreeka saab endised USA õhujõudude C-130-d ja armee maismaasõidukid ning leiab vaikival kokkuleppel oma varudest relvi Ukrainale.

Seadused ei keela Bidenil vahendajast loobuda ja kasutada EDA-t otsetoetuseks Ukrainale. Ja miski ei ütle, et selleks toetuseks ei võiks olla suurtükimoon.

Tegelikult ei ole USA armeel ega dessantväel suurtükimoona üle. Ukraina tüüpi sõjaks valmistumiseks on neil õigupoolest vaja kõiki saadaolevaid moodsaid mürske.

Kuid on üks tähtis erand. Ühendriikide ladudes on potentsiaalselt neli miljonit 155-millimeetrist topeltkasutusega kobarmoona ühikut, DPICM-i mudelid M483A1 ja M864, millest kumbki puistab laiali vastavalt 88 või 72 granaadi suurust lõhkepead, mis igaüks on võimeline tapma või vigastama sõdurit.

Kõik need mürsud on “ülemäärase” laskemoona kandidaadid ning 2004. aasta raporti põhjal on selliseid 155-millimeetriseid mürske 4,6 miljonit ühikut.

Bideni administratsioonil õnnestus toimetada enne abi lõppemist ja vabariiklaste blokaadi Ukrainale teadmata hulk, arvatavasti kümneid tuhandeid DPICM-e.

Ukraina sõja kahe esimese aasta jooksul on Valge Maja praktika olnud anda Ukrainale USA ladudest relvi ja asendada need kohe uutega.

Miski sellest ei ole tegelikult ukrainlastele tasuta tulnud, relvade katteks on läinud osa 75 miljardi dollari suurusest finantsabist, mille kongress kiitis heaks enne, kui vabariiklased enamuse said.

Kui Biden sellest praktikast loobub, võib ta kuulutada kõik ladudesse alles jäänud DPICM mürsud ülearusteks ja anda Ukrainale ära, ilma et oleks vaja eraldada ainsatki dollarit nende asemele uute soetamiseks.

Saadaval olevatest umbes neljast miljonist mürsust peaks lahinguväljal jätkuma mitmeks aastaks.

Ukraina saatis lisajõude äärmiselt kriitilises seisus Avdijivkasse ning taandas väed osadelt positsioonidelt

Ukraina saatis täiendavalt sõdureid riigi idaosas asuvasse Avdijivka linna, teatas relvajõudude üksus neljapäeval, kirjeldades olukorda seal “äärmiselt kriitilisena”. samuti taandusid piirkonnas juba viibivad väed osadelt positsioonidelt.

“Kolmas üksik ründebrigaad kinnitab, et see paigutati kiiresti ümber, et tugevdada Ukraina vägesid Avdijivka piirkonnas. Olukord linnas oli äärmiselt kriitiline,” seisis brigaadi sotsiaalmeedia postituses.

Ukraina väejuhatus tunnistas kolmapäeval, et Vene vägedel on Avdijivka all ülekaal.

Vene kuberner: vähemalt neli inimest hukkus õhurünnakus Belgorod oblastis

Viis inimest hukkus õhurünnakus Venemaal asuvale ja Ukrainaga piirnevale Belgorodi oblastile, väidab oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkov. Veel 18 inimest sai väidetavalt vigastada.

Gladkov süüdistas õhurünnakus Ukrainat, Ukraina võimud pole veel juhtunud kommenteerinud.

Sotsiaalmeedias levivad kaadrid kahjustada saanud kaubanduskeskusest.

Vene kaitseministeerium väitis, et Vene õhukaitse tulistas alla 14 Ukraina raketti Belgorodi oblasti õhuruumis. Reuters ei saa Vene väiteid kinnitada.

Samuti neljapäeval leidis aset Vene raketirünnak Ukrainale, mille käigus kasutas Venemaa 26 raketti Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks, millest Ukraina õhukaitse suutis alla tulistada 13.

Ukrainlased tulistasid öösel alla pooled raketid

Ööl vastu 15. veebruari ründas Venemaa Ukrainat lennukitelt tulistatavate tiibrakettidega H-101/H-555/H-55, merelt lähtuvate rakettidega Kalibr, ballistiliste rakettidega Iskander-M/KN-23, juhitavate õhutõrjerakettidega S-300 ja juhitavate lennukirakettidega H-59, teatas Ukraina õhujõudude pressiteenistus.

“Kokku tuvastati 26 eri tüüpi raketti: tosin tiibraketti H-101/H-555/H-55, mis lasti välja strateegilistelt pommitajatelt T-95ms (Engelsi lennuväli); pool tosinat ballistilist raketti Iskander-M/KN-23 (lasti välja Voroneži lähedalt); kaks tiibraketti Kalibr (lasti välja Novorossiiski reidilt); neli juhitavat lennukiraketti H-59 (lasti välja Ukraina Zaporižžja ja Venemaa Kurski oblasti kohalt); kaks õhutõrjeraketti S-300 (lasti välja Venemaa Belgorodi oblastist),” märgiti Telegrami sõnumis.

Ukraina õhu- ja kaitsejõud hävitasid 13 eri tüüpi rakette, sealhulgas kaheksa tiibraketti H-101/H-555/H-55, ühe ballistilise raketi Iskander-M/KN-23, 2 tiibraketti Kalibr ja kaks juhitavat raketti H-59.

Ukraina andis varem neljapäeva varahommikul üleriigilise õhuhäire ning teatas, et raketid suunduvad Kiievi suunas.

Ukraina sõjaväelased hoiatasid, et Venemaa baasist on õhku tõusnud rühm pommitajaid. Hiljem teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško, et linnas toimusid plahvatused.

Budanovi sõnul võib hävitajaid F-16 Ukrainas näha ilmselt kevadel

Ukrainale F-16 hävitajate tarnimise küsimus on juba lahendatud ja need peaksid peagi Ukraina taevasse ilmuma, vahendas kolmapäeval uudisteagentuur UNIAN kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juhi kindralleitnant Kõrõlo Budanovi sõnu.

“Mis puudutab hävitajaid F-16, siis see probleem on lahendatud. Ma arvan, et kõik teavad seda. Ramsteinis ilmnes uusi üksikasju, kuid need on seotud tehniliste probleemidega ehk üleviimine, infrastruktuuri valmisolek, valmisolek neid õhusõidukeid teenindada, õhusõidukite ettevalmistamine, lennuväli ja lennupersonal,” rääkis Budanov meediakanalile ICTV antud kommentaaris.

Budanov ütles vastuseks täpsustavale küsimusele, et tegemist on niiöelda viimase etapiga.

“See on juba kiire ehk viimane etapp. Teate, et meie piloodid lõpetavad oma koolituse ja see pole enam nii keeruline. Loodan, et kevadel on neid taevas näha,” lõpetas Budanov.

UNIAN tõi välja, et 14. veebruaril toimus järjekordne Ramsteini formaadis kohtumine. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov teatas, et eelkõige arutati F-16 lennukite tarnimist. Kaitseministeeriumi juhi sõnul on Ukraina kõigi partneritega sõlmitud lepingute raames graafikus.

Ameerika Hääle Ukraina teenistus vahendas laupäeval, et Ühendriikides toodetud hävitajad F-16 Fighting Falcon ületavad Ukraina pilootide ootusi.

Piloot kutsungiga Phantom, mainis usutluses väljaandele, et Ühendriikides ja Euroopas mitmeotstarbeliste hävitajate koolitust läbivad Ukraina piloodid kiidavad neid väga.

F-16 lennukeid on Ukrainale lubanud tarnida mitmed lääneliitlased. Tarnitavate lennukite täpset arvu pole avaldatud, kuid väljaanne The Telegraph hindas jaanuaris, et Holland, Taani ja Norra pakuvad Ukrainale kokku umbes 60 hävitajat F-16. Kõik need on umbes 40 aastat vanad.

Ukraina sõjalise eksperdi, endise sõjaväelenduri Roman Svitani andmeil hakkavad esimesed hävitajad F-16 Ukrainas baseeruma kevadel. Samas oletas Svitan, et mõned sellised lennukid juba tegutsevad seal.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Bahmuti suunal edasi. Seda kinnitavad ka 12. ja 13. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. 

Vene väed jõudsid Ivanivske lähistele. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad ka Bohdanivka lähedal. Samuti käivad lahingud endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed pommitasid Tšasiv Jaris paiknevaid Ukraina vägesid. 

Avdijivka rindel suuri muutusi polnud. Vene väed suutsid veidi edasi liikuda koksitehase lähistel. Üks Vene blogija väitis, et Vene vägede kontrolli all on ligi 17,5 protsenti Avdijivka linnast. 

Avdijivka suunal tegutseva Ukraina brigaadi pressiesindaja ütles, et linna kaitsvatel vägedel on kasutada ka varulogistikateed. Pressiesindaja siiski kinnitas, et linnas käivad tänavalahingud. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Stepove, Nevelske, Pervomaiske ja Opõtne lähedal.

Kurskis põleb Venemaa naftarajatis

Ukrainska Pravda vahendas, et ööl vastu neljapäeva puhkes Kurski oblastis asuvas naftahoidas tulekahju. Kohalikud võimud teatasid, et hoidlat tabas droonirünnak. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 399 090 (võrdlus eelmise päevaga +950);

– tankid 6442 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 12 090 (+47);

– suurtükisüsteemid 9620 (+54);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 984 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 671 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7404 (+33);

– tiibraketid 1882 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 691 (+29);

– laevad / paadid 25 (+1);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1524 (+1).

Eesti on jätkuvalt pühendunud Ukraina toetamisele ja võitlusele Vene agressiooni vastu. Ukraina jaoks on oluline teada, et NATO ei ennusta Venemaa võimalikku pealetungi Ukrainale sel kevadel. See on oluline sõnum, mis aitab leevendada pingeid ja ärevust piirkonnas. Eesti jääb kindlaks oma kohustusele toetada Ukrainat ning jälgib hoolikalt olukorda idapiiril. Samuti kutsume üles teisi NATO liikmesriike jätkama solidaarsust Ukrainaga ning tugevdama julgeolekumeetmeid idapiiril.