Ukraina põgenike arvelt suurenesid mullu kõik tööjõu näitajad | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Möödunud aastal suurenesid kõik tööjõu näitajad Ukraina põgenike arvelt, kajastades Eesti majanduse kiiret kasvu ja avatust uutele võimalustele. Ukraina põgenike panus meie tööjõuturule on olnud märkimisväärne, andes hoogu meie majandusele ning rikastades meie ühiskonda uute kultuuride ja ideedega. See näitab meie avatust ja valmisolekut olla solidaarne raskustesse sattunud naabritega ning pakub ka võimalust teil täiendada oma meeskonna mitmekesisust ja oskusteavet. Tere tulemast osa saama Eesti eduloost!

Eelmisel aastal suurenes Eestis nii tööealiste inimeste arv, tööhõive määr aga ka töötute arv ning statistikaameti teatel on selle taga Ukrainast saabunud sõjapõgenikud.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr Eestis 73,9 protsenti. Tööhõive määr oli mullu 69,2 ja töötuse määr 6,4 protsenti.

Tööealiste inimeste arv suurenes mullu 25 600 võrra. “Enamiku neist moodustasid Ukrainast saabunud sõjapõgenikud. Seetõttu suurenesid aasta arvestuses absoluutarvudes kõik tööjõu näitajad,” ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.

Hõivatuid oli 2023. aastal 694 600, mis oli 17 200 võrra enam kui aasta varem. Hõivatud naisi oli nende hulgas 346 700, mis on 11 000 võrra rohkem kui aasta varem. Hõivatud mehi aga 347 900, mis on 6200 võrra rohkem kui aasta varem.

“Hõive kasvas teenuste sektoris ja kahanes tööstuses ning ehituses,” ütles analüütik ja lisas, et tööhõive määr (69,2 protsenti) aasta varasemaga võrreldes siiski ei muutunud.

Lisaks hõivatutele suurenes 2023. aastal ka töötute arv. Töötuid oli kokku 47 700, mis on 7500 võrra enam kui aasta varem. Seejuures suurenes töötute meeste arv vaid 700 võrra, ulatudes 22 900 inimeseni, töötuid naisi oli mullu aga 6800 võrra enam kui 2022. aastal – kokku 24 800 inimest.

2023. aasta töötuse määr 6,4 protsenti oli 0,8 protsendipunkti võrra suurem kui 2022. aastal.

“Meeste töötuse määr oli 6,2 protsenti ehk üksnes 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui aasta varem. Naiste töötuse määr 6,7 protsenti ületas aga aasta varasema näitaja 1,6 protsendipunkti võrra,” selgitas Vassiljeva.

Töötus kasvas enam Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eestis ning tagasihoidlikumalt Põhja-Eestis. Kirde-Eesti ajalooliselt kõrge töötuse määr ei suurenenud.

Tööjõus osalemise määr (73,9 protsenti) võrreldes 2022. aastaga eriti ei muutunud.

Majanduslikult mitteaktiivsete inimeste hulk suurenes 900 võrra, ulatudes 2023. aastal 261 700 inimeseni. “Mitteaktiivsete hulk kasvas meeste arvelt, keda oli aasta varasemaga võrreldes 2700 võrra rohkem. Majanduslikult mitteaktiivseid naisi oli 2023. aastal 1700 võrra vähem kui aasta varem. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, tervis ja õpingud,” sõnas analüütik.

Tööjõu ehk majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad hõivatud ja töötud – inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Ukraina põgenike arvu suurenemine mõjutas oluliselt Eesti tööjõu näitajaid eelmisel aastal. Tööhõive, tööpuudus ja tööjõupuudus kõik kasvasid seoses Ukrainast saabunud põgenikega. See näitab, et Ukraina konflikt mõjutab mitte ainult humanitaarvaldkonda, vaid ka majandust. Samas on oluline märkida, et Ukraina põgenike integreerimine Eesti ühiskonda ja tööturule on võimalus mitte ainult neile endile, vaid ka Eesti majandusele tervikuna. On oluline jätkata jõupingutusi selleks, et luua tingimused, mis võimaldaksid Ukraina põgenikel edukalt integreeruda Eesti ühiskonda ja panustada meie majandusse.