Lähedalt mööduvad tähed mõjutavad Maa kliimat | Universum

558447h58e7

Teadlased on avastanud, et lähedalt mööduvad tähed võivad oluliselt mõjutada meie planeedi kliimat. See avastus avab uusi uksi meie arusaamisele universumi ja Maa omavahelistest seostest. Eesti, olles osa globaalsest kogukonnast, seisab samuti silmitsi nende avastustega ning peab neid arvesse võtma oma keskkonnapoliitikas ja -strateegiates. See teadmine pakub põnevat vaadet meie elule Maa peal ja võimaldab meil paremini mõista meie koha universumis.

Me ei ole maailmaruumis üksi, aeg-ajalt on meil käinud ka külalisi. Nüüd selgub, et Päikesesüsteemist on mõnikord teisi tähti nii lähedalt mööda käinud, et nad on muutnud isegi siinsete planeetide orbiite. Muutusi on üle elanud ka Maa orbiit ja selle tagajärjel ka meie planeedi kliima.

Nathan Kaib Ameerika Ühendriikides Arizonas Tucsonis asuvast Planeediteaduse Instituudist ja Sean Raymond Prantsusmaalt Pessacist Bordeaux’ Astrofüüsikalaborist kirjutavad sellest ajakirjas Astrophysical Review Letters.

558447h58e7

Kaib ja Raymond mainivad, et üks iidne kliimavahejuhtum, mida sellise interstellaarse mõjuga võib seondada, on 56 miljonit aastat tagasi aset leidnud soojenemine, mil maakera temperatuur tõusis tervelt viie kuni kaheksa kraadi võrra. Juba varemgi on teadlased üheks võimalikuks seletuseks pidanud Maa orbiidi märgatavat piklikustumist sel ajal.

Maa orbiidi omaaegseid iseärasusi on püütud ka arvutil mudeldada, kuid võõraste tähtede lähimöödumisi on olnud neis mudeleis keeruline teadmispõhselt arvesse võtta.

Päike ja teised tähed tiirutavad ümber Linnutee keskme, ja paratamatult tuleb neil ette ka omavahelisi lähikohtumisi. On välja arvutatud, et keskmiselt kord miljoni aasta jooksul sattub mõni täht Päikesest 50 000 astronoomilise ühiku kaugusele ja kord 20 miljoni aasta jooksul 10 000 astronoomilise ühiku kaugusele. Astronoomiline ühik on seejuures Maa keskmine kaugus Päikesest.

Niisugustel lähimöödumistel mõjutab võõrtäht Päikesesüsteemi suurplaneetide Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni orbiite, need planeedid seejärel omakorda aga väiksemate planeetide, sealhulgas Maa orbiiti.

Loe rohkem:  Jaapani kuu-maandur hakkas uuesti tööle | Universum

Kaib ja Raymond kirjutavad, et seesuguste mõjustuste tõttu on Maa orbiidi minevikuarenguid märksa keerukam mudelite abil teada saada, kui seni arvatud. Seetõttu tuleb nende sõnul senisest skeptilisemalt suhtuda ka möödunud aegade kliimamuutuste seletamisse Maa orbiidi muutuste põhjal.

Autorite väitel möödus meist umbes 2,8 miljonit aastat tagasi Päikese sarnane täht HD 7977. Möödumise kaugus on teada üsna ebatäpselt: see jäi vahemikku 4000 kuni 31 000 astronoomilist ühikut. Kui palju seda lähenemist Maa varasema orbitaalliikumise arvutamisel arvesse võtta, sõltubki aga sellest, kui lähedalt täht tegelikult möödus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kokkuvõttes võib öelda, et lähedalt mööduvad tähed võivad mõjutada Maa kliimat. Kuigi seda mõju võib olla raske kindlaks teha ja mõõta, on teadlastel oluline jälgida tähiste liikumist ja nende potentsiaalset mõju meie planeedile. Universumi saladused on endiselt suuresti avastamata ja uurimist vajavad ning meie arusaam nende mõjust Maale areneb pidevalt. Seega on oluline jätkata teadusuuringuid selle teema kohta, et paremini mõista meie kliima ja keskkonna toimimist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga