Ukraina on valmist nõustuma EL-i kaubanduspiirangutega | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Paistab, et Ukraina on valmis astuma suuri samme, et saada osa Euroopa Liidu kaubanduspiirangutest. See otsus ei mõjuta mitte ainult Ukraina majandust, vaid võib ka tuua olulisi muutusi EL-i ja Ukraina vahelistes kaubandussuhetes. Kas Ukraina valmisolek nõustuda kaubanduspiirangutega toob neile edu või probleeme, on küsimus, mis huvitab nii meid siin Eestis kui ka kogu Euroopas. Jääme huviga ootama, millised edusammud Ukraina selles küsimuses teeb ja kuidas see mõjutab meie regiooni.

Kiiev on valmis nõustuma Euroopa Liidu kavandatud piirangutega kaubandusele ühenduse ja Ukraina vahel, et maandada pinged Poolaga. Samas rõhutab Ukraina kaubandusminister Taras Katška, et EL-i peamine probleem on Vene teraviljaimport.

“Võib-olla on selline juhitud lähenemine EL-i ja Ukraina vahelistele kaubavoogudele üleminekuperioodi jooksul miski, mida me kõik vajame. Kuid teravilja puhul ei tekita Poola põllumeestele probleeme Ukraina, vaid Venemaa,” ütles Katška Financial Timesile EL-i pakutavate kaubanduspiirangute kohta.

Brüssel kaotas imporditollid Kiievi toodangule 2022. aasta suvel solidaarsuses Kremli agressioonisõja eest ennast kaitsva Ukrainaga. Ometi hakkasid Poola põllumehed 2023. aastal avaldama meelt Ukraina põllumajandustoodangu sisseveo vastu.

Poola eelmine konservatiivne valitsus kehtestas hiljem ühepoolse impordikeelu Ukraina teraviljale, mis läks vastuollu EL-i reeglitega. Detsembris Poola peaministriks tõusnud tsentristlik poliitik Donald Tusk otsustas keeluga jätkata, paludes Euroopa Komisjonilt ametlikult erandi.

Tusk on nõus Ukraina väitega, et peamine probleem on Vene teravilja import ning Poola on valmis sellist keeldu toetama. Seni keelustas Vene teravilja importi ainult Läti ning Tuski sõnul oleksid EL-i ühised piirangud tõhusamad.

Samas oleks EL-i tasemel Vene teravilja impordi keelu saavutamine keeruline, sest mitmed liikmesriigid kardavad, et selline käik mõjutaks negatiivselt maailmaturgu ning süvendaks toidukriise arenguriikides. Vene teravilja eksport Euroopa Liitu kasvas 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga rohkem kui 50 protsenti ehk 1,5 miljoni tonni võrra.

Katška süüdistab Moskvat Poola põllumeeste protestide õhutamises. Varem on selliste süüdistustega esinenud ka Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis ja Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

“[Kreml] on seotud vandalismi ja sabotaaži juhtumitega, mida saab käsitleda Ukraina suhtes üldiselt vaenulikena,” ütles Katška.

Ukraina kaubandusminister toetab juunist jõustumiseks kavandatud Brüsseli meetmeid, mille hulka kuulub Ukraina päritolu munade, linnuliha ja suhkru impordile kvootide seadmine. Samuti plaanitakse lubada üksikutel riikidel keelustada Ukraina teravilja importi oma riikidesse täielikult, välja arvatud transiidi eesmärgil.

Katška tunnistas, et näiteks Ukraina suhkru tootmise kasv 7000 tonnilt 500 000 tonnini ühe aastaga võib olla mõnedele hirmuäratav.

Samuti rõhutas minister, et Kiiev nõustus kasutada maisi eksportimisel Itaaliasse ja Hispaaniasse Musta mere koridori naaberriikide raudteevõrkude asemel, et vähendada pingeid.

“Me lõpetasime vabatahtlikult maisi ekspordi kõigisse viiesse [EL-i] liikmetest naaberriikidesse. Sellele vaatamata eksportisime me rekordkoguse maisi – 15 miljonit tonni – 2023. aastal. Seega meil on suur nõudlus teistes riikides. Ukraina on täitnud tühimikud EL-i tootmises,” ütles Katška.

Ukraina peaminister Denõss Smõhal nimetas esmaspäeval Poola-Ukraina piiriblokaadi mõttetuks, öeldes, et Poola kaotab sellest rohkem kui Ukraina. Kiievi ja Varssavi ametnikud kohtuvad järgmisel esmaspäeval, et arutada tekkinud vaidlust. Ametnike sooviks on jõuda kokkuleppele märtsi lõpuks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Ukraina valmidus nõustuda EL-i kaubanduspiirangutega näitab nende soovi lähendada end Euroopa Liidule ning järgida ühise turu reegleid. See on oluline samm mõlema poole jaoks, kuna see võib aidata tugevdada majandussuhteid ning luua paremaid tingimusi kahepoolseks kaubanduseks. Oluline on jälgida, kuidas see kokkulepe edasi areneb ja milliseid positiivseid mõjusid võib see tuua mõlemale poolele.