“Teise mätta otsast”: Kant aitab mõtestada, miks on riiki vaja | Ühiskond

76059ha561t24

Tere tulemast Eestisse! “Teise mätta otsast” on filosoof Immanuel Kanti tuntud tsitaat, mis pakub sügavat mõistmist sellest, miks riiki vaja on. Kant rõhutab, et riigi olulisus seisneb ühiskonna organiseerimises ja korrastamises ning inimeste võimete ja vabaduse kaitse tagamises. Eesti ühiskonnas on see teema eriti aktuaalne, kuna riigi roll ja tähtsus on alati olnud oluline küsimus. Selles artiklis arutame, kuidas Kant aitab meil mõista, miks riiki vaja on ja kuidas see meie ühiskonda mõjutab.

Eva Piirimäe selgitas, et Immanuel Kant pidas riikide arenemisel oluliseks korda, mida ajapikku saaks muuta ja reformida mõistuse ideede valguses. Kant postuleeris ideena ajaloo vaatamise juhtlõnga –  kuidas riigikorraldused on ajaloo jooksul liikunud järjest suurema õiguspärase korralduse suunas.

Kanti mõtetele oponeeris tema õpilane Johann Gottfried Herder, kes küsis, miks peaks riik arenema paremuse suunas nagu arvas Kant. Herder pidas Euroopa ajaloos väga olulisteks linnu kui omavalitsuslikke kogukondi, mis on taganud eraomandi ja võimaldanud seaduste valitsemist. Selline Herderi kirjeldatud rohujuurest kasvanud õigus annab lootust, et Euroopa võiks läbi teha fundamentaalse reformi või isegi revolutsiooni, mis viiks tõelise vabariikliku korra suunas, lisas Piirimäe.

Kaks mõtlejat on Piirimäe sõnul erineval meelel, kuidas riigid ajaloos arenevad ja missugused on võimalused, kuidas liikuda õigusliku korralduse suunas. Samas on nende vahel üksmeel, et lõppsiht peaks olema indiviidide võrdne vabadus väliste seaduste all.

Kanti ja Herderi riiklus tänapäevases ühiskonnas

Allar Jõks kandis Kanti ja Herderi arusaamad riigi rollist tänapäeva nentides, et väga aktuaalne on arutada, kas meil on riiki vaja selleks, kes ütleb meile, mida teha, mida mitte teha, mida millal teha, kuidas ja kellega teha. Või on meil vaja riiki, et väline ja sisemine rahu oleksid olemas, aga selle sees inimesed ise reguleeriksid – see diskussion on Eesti tulevikku silmas pidades äärmiselt vajalik, lisas Jõks.

“Millist riiki me vajame: kas sellist hoidja riiki, kus öeldakse, et inimene ei tohi süüa asju, kus on palju rasva sees ja selleks, et inimene seda ei teeks, me paneme sellele hinna juurde. Või inimene ei tohi liiga palju tarvitada vägijooki, selle pärast, et siis… või peaksid inimesed sellest ise aru saama? Selles debatis võiks Kanti või Herder seisukohtadest ühele või teisele poole tuge olla,” sõnas Jõks.

Loe rohkem:  KAPO kahtlustuse saanud professori teadusprojekti tulevik jääb lahtiseks | Ühiskond

Piirimäe sõnul aitab Jõksi kirjeldatud debatt astuda kõrvale igapäevasest retoorikast ja tavalistest kaitse- ja ründeliinidest, mis puudutavad avalikku arutelu. Nõnda on võimalik natuke sügavamalt arutada, mis ikkagi kaalul on.

“Ma olen nõus, kas me vaatame riiki ülalt alla seadusandjana ja eristame riiki kui võimuinstitutsiooni kodanikkonnast ning teistpidi kodanikkonna käest küsime, mida ta ise soovib, missugusel viisil inimene ise reguleerib oma käitumist ja milleks ta õieti võimeline on,” arendas Piirimäe Jõksi mõttekäiku.

Inimloomus ja ootused riigile

Jõks tõstatab saates küsimuse: kas inimene valib selle, mis on talle kasulik või on õige? Jõksi arusaamal kaldub inimene pigem valima seda, mis on talle kasulik ja seda ilmestavad ka valimiskampaaniad, millest järeldub, et inimesed ei tee tarku otsuseid. Reeglina lähevad nad Jõksi hinnangul lühema kasu eesmärgil vales suunas.

Sellega nõustus ka Piirimäe, kes nentis, et valimiskampaaniates apelleeritakse väga madalatele tungidele. Tema hinnangul pole olnud tugevat paranemist ja liikumist järjest kvaliteetsema avaliku debati suunas, et inimesed suudaksid eristada põhimõttelisi ja olulisi vaatepunkte niisugustest, mis on vähem tähtsad

Piirimäe tõdes, et meie süsteem, liberaal-demokraatlik korraldus, balansseerib mitme erineva väärtuse vahel. Tema sõnul ei saagi öelda, et majanduskasv või ühiskonna kui terviku majanduslik heaolu ei oleks oluline vaatepunkt ning praegune debatt, kas tasaareng on võimalik ja on meile juba eksistentsiaalselt oluline peakski olema ühiskonnas arutelu all.

Piirimäe arutles, et ühiskondades, kus on peamine heaolu maksimeerimine, oleks oluline siiski küsida iseendalt, mis on ühiskonnakorralduse püsimise tingimused, millistel tingimustel saame rääkida, et liberaal-demokraatlikud režiimid on stabiilsed ja et nad täidavad kodanikkonna ootuseid õiguspärasuse võtmes. Selle mõtestamisel on abiks Kant, kes Piirimäe sõnul aitab küsida, miks see režiim, mida nimetame esindusdemokraatiaks või liberaaldemokraatiaks, on parim võimalik või vähim halb, mida suudame hetkel ette kujutada.

Loe rohkem:  Andero Uusberg: inimesed otsivad konfliktist teisi psühholoogilisi hüvesid | Ühiskond

Õigusriigi tulevik

Kant on “Kommete metafüüsikas” avanud kontseptuaalselt õigusriiki: on põhiseadus ja sellest alamal seisvad aktid peavad looma struktuuri, kus on võimalik kõigi õigusi tagada ning hoida nii sisemist kui välimist rahu, kirjeldas Jõks. Kui arutada, mis on need asjad, mis on loodetavasti ka saja või kahesaja aasta pärast Eestis olemas, siis õigusriik on Jõksi hinnangul üks neist, sest see võimaldab tagada võrdseid õiguseid.

Jõks on aastaid kandnud endaga kaasas mõtet, kas Eesti rahval peaks olema õigus oma põhiseadust muuta nii, et ei ole enam vabariik või mõtleme mingi muu riigikorra välja.  “Kas me võime oma riigiga teha ükskõik mida või on mingisugused asjad, mida peame kaitsma?” arutas ta.

Ungaris toimuva taustal tekib küsimus, kas põhiseaduses peaksid olema mingid keelud, mis Ungari riigikorralduse sarnasele arengule Eestis piirid seaks, ütles Jõks. Õigusteadlased on tema sõnul erineval seisukohal, sest nad ütlevad, et kui rahvas on kõrgema võimu kandja, siis rahvas võib otsustada, et nad ei taha olla enam vabariik, rahvas teoorias võib ka öelda, et ei taha olla enam iseseisev riik.

Jõksi arvates on arutelu – kas rahval on õigus rahvahääletusel oma põhiseaduse üle niimoodi otsustada – ühiskonnas läbi käimata etapp, mis praegu ei ole aktuaalne. Samas läheb selline mõte vastuollu ideega, et igal põlvkonnal peaks olema õigus, milline on riik, mida nemad tahavad, põhjendas Jõks küsides, kas selline riik, kus me praegu elame, on kõige ideaalsem.

Saadet “Teise mätta otsast” saab kuulata Vikerraadiost 10. märtsil kell 19.05.

Kokkuvõttes võib öelda, et Immanuel Kanti filosoofia “Teise mätta otsast” aitab meil paremini mõista, miks on riiki vaja ühiskonnas. Kant rõhutas individuaalset vabadust ja vastutust ning oli veendunud, et valitsusel on oluline roll ühiskonna korrastamisel ja kaitsmisel. Riik peaks tagama kodanike õiguste kaitse ning õigluse ja võrdõiguslikkuse kehtestamise. Seega on riik oluline institutsioon, mis aitab luua stabiilsust ja turvalisust ühiskonnas ning tagada inimeste heaolu ja õigluse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga