Sõja 718. päev: USA asemel võib hakata Kiievi abistamist koordineerima NATO | Välismaa

1707712028 2254641h5c51t24

Tere tulemast Eesti uudistesse! Sõja 718. päev toob kaasa olulisi muutusi rahvusvahelisele julgeolekule. USA asemel võib hakata Kiievi abistamist koordineerima NATO, mis paneb suurema vastutuse Euroopa Liidu jaoks. See otsus võib märkimisväärselt mõjutada Eesti ja teiste Balti riikide julgeolekut ning suhet Venemaaga. Kuidas see otsus mõjutab meie piirkonda? Mis on meie roll selles uues olukorras? Jääge kursis, sest me toome teieni kõige värskemad uudised ja analüüsid sellest arengust.

Oluline pühapäeval 11. veebruaril kell 23.50:

– Meedia: F-16 hävitajad ületavad Ukraina pilootide ootusi;

– USA asemel võib hakata Ukraina abistamist koordineerima NATO;

– Ukraina lasi 45 Vene droonist 40 alla;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 930 sõdurit;

– Ukraina võimude sõnul kasutab Venemaa Starlinki

Meedia: F-16 hävitajad ületavad Ukraina pilootide ootusi

USA-s toodetud hävitajad F-16 Fighting Falcon ületavad Ukraina pilootide ootusi, vahendas laupäeval Ameerika Hääle Ukraina teenistus.

Piloot kutsungiga “Phantom” mainis usutluses väljaandele, et USA-s ja Euroopas mitmeotstarbeliste hävitajate koolitust läbivad Ukraina piloodid kiidavad neid väga.

F-16 lennukeid on Ukrainale lubanud tarnida mitmed lääneliitlased. Tarnitavate lennukite täpset arvu pole veel avaldatud, kuid The Telegraph hindas jaanuaris, et Holland, Taani ja Norra pakuvad Ukrainale kokku umbes 60 F-16. Kõik need on umbes 40 aastat vanad.

“Meie pilootidele on need jätnud väga sügava mulje,” ütles Ameerika Hääle intervjueeritud Ukraina piloot. “See lennuk on lihtsalt ületanud nende ootusi. Isegi väljaõppe käigus saadud info juures näevad nad juba praegu suuri väljavaateid, kuidas see lennuk aitab meie õhuväe võimekust tõsta.”

“Phantom” märkis siiski, et ümberõpe keerukatel lennukitel esitas teatud väljakutseid, kuna paljud neist olid harjunud kasutama vanemaid Nõukogude Liidus ehitatud Su-27 ja MiG-29 lennukeid.

Ukraina sõjalise eksperdi, endise sõjaväelenduri Roman Svitani andmeil hakkavad esimesed hävitajad F-16 Ukrainas baseeruma kevadel. Samas oletas ta, et mõned sellised lennukid juba tegutsevad seal. 

“On infot, et F-16-d juba tegutsevad meie taevas. Lihtsalt meie lennuväljadel baseerumata. Mõnede kaudsete märkide /…/ põhjal võime öelda, et see juba leiab aset,” märkis ta.

Loe rohkem:  NATO harjutab idatiiva kiiruga kindlustamist | Välismaa

Svitan meenutas, et lennukite baseerumiseks on lisaks pilootidele vaja ka täielikult koolitatud insenere ja mehaanikuid. Treeninguid alustasid nad augusti paiku.

Meedia: Ukraina abistamist võib hakata koordineerima NATO

Ukraina liitlased kaaluvad võimalust muuta Ramsteini tippkohtumiste formaati, mille kohaselt hakkaks sõjalist abi USA asemel koordineerima NATO, vahendas Kyiv Independent Saksa väljaannet Handelsblatt.

Handelsblatti andmeil on selle kaalutluse üheks väidetavaks põhjuseks Donald Trumpi võimalik naasmine Valgesse Majja.

Väljaande allikad väidavad, et kavaga, mida NATO liikmed eelmisel nädalal arutasid, tulid välja USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Väidetavalt toetavad ideed Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, aga ka Ukraina liitlased Ida-Euroopast. Kuid väidetavalt muretseb Saksamaa, et selline samm toidaks Kremli propagandanarratiivi, et NATO on sõjas Venemaaga.

Ukraina kaitse kontaktrühma (UDCG) Ramsteini formaadis tippkohtumisel osaleb üle 50 riigi, sealhulgas kõik 31 NATO liiget ning see on alates 2022. aasta aprillist regulaarselt kohtunud, et koordineerida sõjalist toetust Ukrainale võitluses Venemaa agressiooni vastu.

Järgmine kohtumine peetakse 14. veebruaril.

Ukraina lasi 45 Vene droonist 40 alla

Ukraina õhujõudude teatel lasti ööl vastu pühapäeva alla enamik 45-st Venemaa ründedroonist ning ülejäänud suuremat kahju ei tekitanud.

Päev varem panid Vene droonid Harkivis bensiinijaama põlema ja seitse inimest sai surma.

“Okupandid saatsid öö jooksul välja 45 drooni. Võitlustegevuse tulemusena hävitati 40 vaenlase Shahedi,” teatasid Ukraina õhujõud Telegramis.

Alla kukkunud droonirusud vigastasid Ukraina lõunaosas Dnipro oblastis 39-aastast meest, ütles kuberner Serhi Lõsak.

Harkivi oblasti Vodjane külas tapsid aga lennukipommid 56-aastase naise, ütles kohalik kuberner.

Venemaa rünnakutes said Hersoni oblastis vigastada kaks inimest. Pommid tabasid ka kohalikku meditsiiniasutust.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 930 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

Loe rohkem:  Navalnõi meeskond: Moskva ja lääs arutasid vangide vahetust enne Navalnõi surma | Välismaa

– elavjõud umbes 395 200 (võrdlus eelmise päevaga +930);

– tankid 6406 (+12);

– jalaväe lahingumasinad 11 956 (+14);

– suurtükisüsteemid 9475 (+16);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 981 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 666 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7257 (+22);

– tiibraketid 1881 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 592 (+13);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1513 (+1).

Ukraina võimude sõnul kasutab Venemaa Starlinki

Ukraina võimud teatasid, et Vene väed kasutavad okupeeritud aladel Starlinki satelliitinternetiterminale.

Ukraina võimud avaldasid nende väitel kahe Vene sõduri vahelise vestluse pealtkuulamise tõendina Starlinki süstemaatilisest kasutamisest, vahendas BBC.

Täiemahulise Venemaa sissetungi jooksul on Ameerika ettevõtja Elon Muski Starlink süsteemidel olnud oluline roll Ukraina sõjaväe kommunikatsioonis lahinguväljal.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR) postitas oma telegrammi kanalisse heliklipi, milles osakonna teatel arutavad Venemaa 83. õhurünnakubrigaadi sõjaväelased Starlinki terminalide paigaldamist Ida-Ukrainasse.

Agentuur ei andnud üksikasju selle kohta, kui suures ulatuses Venemaa Starlinki kasutas või kuidas Vene väed suutsid need terminalid omandada.

Starlinki terminale opereeriv SpaceX teatas eelmisel nädalal, et ei tee äri Venemaa valitsuse ega selle sõjaväega ning tema teenus Venemaal ei tööta. 

Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov hoiatab lahinguvälja olukorra halvenemise eest, kui Lääs ei suurenda relvatarneid.

Danilov ütles, et Iraani ja Põhja-Korea relvatarned muutsid olukorda rindejoonel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on valmis toetama Kiievit, olles valmis võtma juhtrolli NATO-s, kui USA peaks loobuma sellest rollist. Oluline on tagada, et Ukraina saaks vajalikku abi ja toetust oma konflikti lahendamiseks. NATO koordineerimine võib anda Kiievile suurema kindluse ja tugevuse, olles samal ajal ka signaal Moskvale, et allianss seisab ühtsena Balti riikide ja Ukraina kaitse tagamisel. Eesti on valmis panustama oma osa selle eesmärgi saavutamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga