Seeder Vene kodanike valimisõiguse peatamisest: oleme palju aega kaotanud | Eesti

2295918h3bc9t24

Seeder Vene kodanike valimisõiguse peatamine on tekitanud palju vastukaja ning küsimusi Eesti ühiskonnas. See samm on tekitanud muret seoses demokraatia ning inimõigustega riigis. Kaotatud on palju aega ning võimalusi, mis võiks olla kasutatud kodanike kaasamiseks ning ühiskonna arenguks. See teema on tõstatanud arutelu ning kaalutlusi kodanikuõiguste ning -vabaduste olulisusest ning vajalikkusest ühiskonna toimimisel. On aeg vaadata sellele olukorrale läbi kriitilise pilgu ning leida lahendusi, mis toetaksid demokraatiat ning õigluse põhimõtteid Eestis.

Seeder ja teine saatekülaline, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Jevgeni Ossinovski ütles, et ilma põhiseadust muutmata ei saa valimisõigust peatada.

“Sotsiaaldemokraadid, Eest 200 ja Reformierakond on kokku leppinud koalitsioonis, et nad töötavad välja õigusliku raamistiku Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks ilma põhiseadust muutmata. Mina väidan ja olles väga paljude ekspertidega rääkinud, et seda ei ole võimlaik teha. Ei ole võimalik Eestis seadustega valimisõigust peatada, selleks on vaja põhiseadust muuta. Aga kuna koalitsioon on kirjutanud leppesse sisse, et teevad seda põhiseadust muutmata, siis see on deklaratsioon, mida ei ole võimalik ellu viia,” rääkis Seeder, kelle sõnul Isamaa pooldab mitte Vene, Valgevene kodanike ja kodakondsuseta inimeste valimisõiguse peatamist, vaid selle lõplikult ära võtmist.

Ossinovski kinnitas, et sotsiaaldemokraatide seisukoht oli juba koalitsiooniläbirääkimiste ajal, et põhiseadust muutmata valimisõigust peatada ei saa, kuid Reformierakond soovis seda veel analüüsida.

“Tõepoolest see analüüs valmis ja kinnitas seda sama, et niivõrd ulatusliku valijaskonna manipulatsiooni teha ilma põhiseadust muutmata tegelikult võimalik ei ole. Ja sellest tulenevalt vähemasti see on selgeks saanud, et ka teie (Isamaa) vastavad esitatud eelnõud ka tegelikult on põhiseadusevastased ehk lihtseadusega valimisõigust ära võtta,” rääkis Ossinovski ja lisas, et nüüd on diskussioon hoopis selle üle, kas põhiseadust on mõistlik kiirkorras muuta.

Seeder tõdes, et kahetsusväärselt palju aega on raisku lastud, et valimisõigust peatada. Tema sõnul püüdis Isamaa juba aastaid tagasi nii sotsiaaldemokraate kui ka Reformierakonda veenda, et lihtsalt seadustega valimisõiguse peatamine pole võimalik.

“Selle üle vaidlesime juba eelmises koalitsioonis enne riigikogu valimisi. Oleks me valinud ühe või teise lahenduse, me oleks juba jõudnud õiguslikult selle vaidluse ära vaielda kas siis läbi õiguskantsleri või läbi presidendi ja läbi riigikohtu, mille iganes. Aga koalitsioon ja koalitsioonierakonnad pole tegelenud mitte mingi algatusega, vaid annavad signaale, et nad kaaluvad, arutlevad, räägivad mingist diskussioonist ühiskonnas, aga ühtegi reaalset tegevust ei ole, mis selle protsessi praktikas käivitaks,” rääkis ta.

Loe rohkem:  Iga kolmas Eesti mees kogeb paarisuhtes vägivalda | Eesti

Seeder möönis siiski, et see, kas valimisõiguse peatamiseks on vaja muuta põhiseadust või piisab valimisseaduse muutmisest on praegu tõlgendamise küsimus.

“Meie oleme seni püüdnud ikkagi saavutada eesmärki ainult seadust muutes, mis on lihtsam ja kiirem võimalus. Ja me oleks väga oodanud partneritelt, kui nad tegelikult tahavad diskussiooni selle üle, et nad tulevad kaasa, toetavad seda riigikogus ja eks siis riigikohus langetab otsuse, kuidas põhiseadust tõlgendada, kas on võimalik seadusega piirata niisugusel kujul valimisõigust või mitte,” ütles ta.

“Isamaa on loomulikult valmis minema ka põhiseaduse muutmise teed, kui selleks on riigikogus piisavalt toetust. Me teame, et see võtab rohkem aega ja täna praktiliselt on see aeg otsa saamas, et enne järgmisi kohalikke valimisi see seadustada. Teoreetiliselt on see võimalik veel, aga see on väga pikk protsess ka kiirkorras selle koosseisu puhul ellu viia,” ütles Seeder.

Kas valimisõiguse peatamine on julgeolekuoht?

Seeder ja Ossinovski olid eriarvamusel selles, kas agressorriigi kodanikelt valimisõiguse ära võtmine suurendab või vähendab Eesti julgeolekut.

“Sotsiaaldemokraadid on juhtinud tähelepanu sellele, et ehkki see teemapüstitus iseenesest on praeguses geopoliitilises olukorras igati mõistetav, tegelikult kaasneb sellega märkimisväärne hulk riske, mis tuleb põhjalikult läbi kaaluda ja seejärel ühiskonnas vastavale otsusele jõuda,” rääkis Ossinovski.

“Jah, tõepoolest, nii meie kui ka mitmed teised osapooled usume, et tegelikult n-ö deklareeritud eesmärgile me selle sammuga tegelikult lähemale ei jõua. Ehk kui räägitakse sellest, et Vene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel on Eesti jaoks julgeolekuoht, siis selle ära võtmine võib anda tegelikult kalasabaga näkku ehk täpselt vastupidise tulemuse, lükates meist eemale need venekeelsed inimesed, kes on Eestile lojaalsed, meiega selles kontekstis ja nõnda saame täpselt vastupidise tulemuse,” lisas ta.

Loe rohkem:  Kallas: NATO uus peasekretär peaks tulema Ida-Euroopast | Eesti

Ossinovski märkis, et tegeleda tuleb tegelikul julgeolekuohuga, mitte heita varju tervele ühiskonnagrupile.

“Kuigi me teame – ja teame seda ka värskest integratsiooni monitooringust –, et tegelikult Vene kodanike seas, kes Eestis elavad, enamik neist on lojaalsed, lõimunud kas väga hästi või on nn venekeelsed patrioodid, kes näiteks oma ea tõttu või Narvas elades tõepoolest eesti keelt ei pruugi piisavalt rääkida, aga tegelikult on absoluutselt meie pool selles küsimuses,” ütles Ossinovski.

“Reaalsus on see, et tegelikult venekeelse vähemuse kontekstis tänane uuring seda kinnitab, et ühiskonna mõttes kõige kriitilisem, keerulisem sihtrühm on see, kus domineerivad Eesti Vabariigi kodanikud, venekeelsed Eesti Vabariigi kodanikud. See on see, kus meil on täna kõige suurem probleem, mitte Vene Föderatsiooni kodanikest. Ja nüüd see, mida me selle ettepaneku kontekstis võiksime saavutada, paraku see risk, millele me tähelepanu juhime, on see, et tulemuseks võib olla see, et need inimesed, kes siiani on olnud lojaalsed n-ö venekeelsed Eesti patrioodid, sellepärast et neid tembeldatakse nüüd kuidagi kahtlaseks elemendiks, võivad minna teisele poolele üle ja me tegelikult saavutame negatiivse tulemuse,” selgitas Ossinovski.

Seedri hinnangul valimisõiguse peatamine tugevdab jõuliselt Eesti julgeolekut.

“See annab motivatsiooni neile Vene kodanikele, kes tegelikult tahavad Eestis rääkida kaasa ühiskonnaelu korraldamisel, oma kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel. Võtta Eesti kodakondsus, õppida ära eesti keel, teha ära põhiseaduse tundmise eksam, lõimuda tegelikult ühiskonda ja saada siis kaasarääkimisõigus kohaliku elu korraldamisel – see on motivatsioon justnimelt ja pean seda väga õigeks ja see on ka teatud lojaalsusmärk,” rääkis Seeder.

Eestis on umbes 69 000 inimest, kellel on Vene või Valgevene kodakondsus.

Kokkuvõttes võime öelda, et Seederi ettepanek vene kodanike valimisõiguse peatamise kohta ei ole saanud laialdast toetust. Selle küsimuse üle arutlemine on võtnud palju aega ja energiat ning see on loonud lõhet Eesti ühiskonnas. Selle asemel peaksime keskenduma sellele, kuidas ühendada erinevaid kogukondi ja leida lahendusi, mis edendavad ühtsust ja solidaarsust. Oluline on mõista, et mitmekesisus on meie tugevus ja koos saame parema tuleviku nimel pingutada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga