Riik on viie aastaga 145 miljoni euro eest uusi riigigümnaasiume ehitanud | Eesti

2058497h01det24

Tere tulemast Eestisse, kus viimase viie aasta jooksul on tehtud suured investeeringud haridusse! Riik on eraldanud uskumatud 145 miljonit eurot uute riigigümnaasiumide ehitamiseks üle kogu riigi. See samm näitab meie pühendumust pakkuda kõigile noortele kvaliteetset haridust ja võimalust areneda. Uued rajatised tagavad kaasaegsed õppevahendid ja mugavad õpikeskkonnad, mis aitavad tugevdada meie haridussüsteemi. Tulge ja avastage, kuidas Eesti panustab oma tuleviku helgeks ja haritud generatsiooniks!

Viimase viie aasta jooksul on riik ehitanud 13 uut riigigümnaasiumi hoonet kokku 145 miljoni euro eest ja ehkki hariduse rahastamise debattides on avaldatud kahtlusi nii suure hulga haridusraha betooni valamise mõttekuse üle, on haridusministeeriumi hinnangul olnud tegu vajalike kulutustega.

Riik on viie aasta jooksul ehitanud Kohtla-Järve, Paide, Rakvere, Narva, Narva Eesti, Tabasalu, Saaremaa, Rae, Saue ja Viimsi riigigümnaasiumi ning Tallinna muusika- ja balletikooli (MUBA), Tallinna Pelgulinna ja Mustamäe riigigümnaasiumi.

Kalleimaks neist kujunes MUBA uue hoone ehitamine, selleks kulus 33,4 miljonit eurot, Pelgulinna riigigümnaasiumi rajamine maksis 21,7 miljonit. Kallimas otsas on ka Rae, Mustamäe ja Narva riigigümnaasiumi hooned, mille ehitusmaksumus jäi 12-13 miljoni euro vahemikku. Neile summadele lisanduvad ka projekteerimis- ja sisustuskulud, maksud ja muu selline.

Haridusminister Kristina Kallas ütles jaanuaris õpetajate streigi ajal, et poliitilise kokkuleppega tuleks otsustada, kas lõpetada uute koolimajade ehitamine, et selle arvelt saadud raha kasutada õpetajate palgatõusuks.

“Me oleme väga palju viimastel aastatel ehitanud hariduses uusi maju, mille arvelt on olnud probleem õpetajate palkasid tõsta,” ütles Kallas toona.

Siiski ei pea haridusministeerium riigigümnaasiumide ehitamisse pandud rahasummat põhjendamatuks. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Henry Kattago ütles ERR-ile, et riigigümnaasiumi ehituseks tuli raha Euroopa Liidu toetustest ja riiklikust kaasfinantseeringust.

Loe rohkem:  Presidendi kantselei lükkas tagasi riigikogu liikmete kriitika | Eesti

“Riigigümnaasiumide ehitamisel on valdavalt olnud tegu Euroopa Liidu toetustega, mida ei oleks saanud kasutada muul eesmärgil, kuivõrd Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerlusleppe ja kooskõlastatud rakenduskava järgi sai seda toetust kasutada vaid koolivõrgu investeeringuteks. Euroopa Liidu toetustele lisandub riigipoolne omafinantseering vastavalt toetuse andmise tingimustele,” lausus ta.

Kattago märkis, et uute hoonete ehitus on olnud seotud koolivõrgu korrastamisega ning kahaneva elanikkonnaga piirkondades pinna vähendamise eesmärgiga.

“Euroopa Liidu toetuse näol on tegemist riigieelarvesse lisandunud välise lisarahaga, mis andis võimaluse koolivõrku korrastades uusi riigigümnaasiumide hooneid ehitada,” sõnas asekantsler.

Ta viitas arenguseire keskuse eelmisel aastal tellitud raportile “Koolide ja koolivõrgu efektiivsus”, mis toob välja, et  koolivõrgu ebaefektiivsus süvendab õpetajate nappust: paljud tänased koolid asuvad niinimetatud tühjal korjealal ja pooltühjad klassid seovad vajalikust rohkem õpetajaid.

“See tähendab tihti olukorda, kus õpetajal tuleb täiskoormuse ja sissetuleku saavutamiseks töötada mitmes koolis, kooliastmes või tegevusalal korraga,” lausus Kattago, kelle sõnul on riigigümnaasiumide loomine võimaldanud komplekteerida optimaalseid klassikomplekte, sageli mitme paralleeliga. “See tähendab, et aineõpetaja saab ühes koolis õpetada täiskoormusega, ega pea palga teenimiseks jagama ennast mitme kooli vahel.”

Poolesajas koolis on ühe õpetaja kohta kuus last

Ta lisas, et sama tulemus oleks vajalik saavutada ka kohalikele omavalitsustele kuuluvate gümnaasiumidega. Koolivõrgu ruumianalüüsi kohaselt on ligi poolsada Eesti kooli demograafiliste muudatuste tõttu piirkondades, kus 25-minutilise autosõidu kaugusel elab alla 90 põhikooliealise lapse. Neis umbes 50 koolis töötab aga 412 õpetajat ja ühe õpetaja kohta on keskmiselt kuus last.

Kui aga koolivõrku kokku tõmmata, tekib küsimus, kus hakkavad elama need gümnasistid, kelle kodu lähedal gümnaasium kinni pannakse ja koolitee jääb igapäevaseks sõiduks liiga pikaks. Uute õpilaskodude rajamiseks haridusministeeriumil kindlat plaani paigas ei ole.

Loe rohkem:  Lüganusel vahetus võim | Eesti

“Täiendavate õpilaskodu kohtade juurde loomiseks on vaja esmalt leppida kohalike omavalitsustega kokku, et just õpilaskodu koht nende mure lahendab. Enne ei ole võimalik ka hinnata, kui kalliks see meede läheb,” tõdes Kattago.

Juba olemasolevat õpilaskodude võrgustikku tasub tema sõnul maksimaalselt ära kasutada ning piirkonniti on täituvuses erisusi.

“Riigikoolide juures on viimase viie aasta jooksul uusehitistest valminud Rakvere ametikooli õpilaskodu. Seal majutatakse ka riigigümnaasiumi õpilasi. Teiste riigikoolidega arutatakse õpilaskodude rekonstrueerimis- või ehitusvajadusi selle aasta jooksul, oluline sisend on kohtumised omavalitsustega,” lausus Kattago.

Riigikontrolli ülemöödunud aastal valminud auditi kohaselt on viimase kümne aastaga vähenenud gümnaasiumiastmega koolide arv Eestis ligikaudu kolmandiku võrra: 2009/2010. õppeaastal oli gümnaasiume 226, 2020/2021. aastal aga 158 ehk 68 võrra vähem. Samal ajal on riigigümnaasiumide arv kasvanud.

2013. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestas riigile kohustuse pidada igas maakonnas vähemalt üht riigigümnaasiumi.

Eesti on viie aasta jooksul investeerinud oluliselt haridusse, ehitades 145 miljoni euro eest uusi riigigümnaasiume üle riigi. See näitab riigi pühendumust noorte hariduse ja tuleviku edendamisele. Uued riigigümnaasiumid annavad õpilastele paremad võimalused õppimiseks ja arenguks ning toovad kaasa ka uusi töökohti kogukondades üle Eesti. See on oluline samm Eesti haridussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja noorte võimaluste laiendamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga