Alutaguse vald paneb Eesti väikseima gümnaasiumi kinni | Eesti

2290047h15a5t24

Alutaguse vald on otsustanud sulgeda Eesti väikseima gümnaasiumi, luues sellega tugeva kõneainet kogu riigis. See otsus on tekitanud palju vastakaid arvamusi ja emotsioone nii kohalike elanike kui ka poliitikute seas. Kooli sulgemine tähendab mitte ainult hariduse saamise võimaluse kadumist, vaid ka kogukonna sotsiaalse keskpunkti kaotust. See teema tõstatab olulisi küsimusi haridussüsteemi jätkusuutlikkusest ja piirkondade arengu toetamisest. Alutaguse valla lõplik otsus mõjutab mitmeid inimesi ja paneb proovile riigi hariduspoliitika.

Alutaguse vallavolikogu otsustas Iisaku gümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgeda ja nimetada haridusasutuse Iisaku põhikooliks.

Iisaku gümnaasiumiosa sulgemise poolt oli 14st volikogu istungil kohal olnud volinikust 9 ja vastu 5.

Alutaguse volikogu esimees Marek Kullamägi ütles, et tegu oli kaalutletud otsusega. “Seda otsust mõeldi aasta aega, sest oli ootus-lootus, et äkki me võime eksida − kooli kinnipanek on alati raske ja valuline protsess. Selle aasta jooksul me jõudsime järeldusele, et rahva arv vallas väheneb, laste arv väheneb ning niigi oleme Eesti väikseim gümnaasium. Nii et otsus tuli valuliselt ja ka aastase hilinemisega. Aga see otsus on õige ja seda oli vaja teha,” sõnas Kullamägi.

Iisaku gümnaasiumis käib praegu 10. klassis 2, 11. klassis 7 ja 12. klassis 10 õpilast. Nii vähe õpilasi pole ühegi teise Eesti kooli gümnaasiumiosas. Põhikooliosas õpib 114 last, kusjuures suurim õpilaste arv – 21 – on 7. klassis.

Iisaku gümnaasiumi hoolekogu esimees Annely Oone ei jäänud vallajuhtide tegevusega kooli arendamisel rahule. “Vallavalitsus eesotsas vallavanema ja abivallavanemaga on teadlikult oma tegevuse ja tegevusetusega nõrgendanud aastaid kooli toimimist ja arendamist. On äärmiselt kahetsusväärne, et lastes ja hariduses nähakse kulu-, mitte tulupoolt Eesti ühe suurema valla jätkusuutlikkuse tagamiseks. Vallavalitsuse tellitud haridusvõrgu arengukavas toodi välja vaid põhjused, miks peaks kooliosa sulgema, aga mitte seda, kuidas muuta olemasolev toimivaks. Igasugune koostöö ja suhtlus vallavalitsuse ja volikoguga on toiminud ainult nii palju, kui seadus seda ette näeb, mitte grammigi rohkem. Siiski näidatakse, justkui kõigiga oleks läbi räägitud ja arutatud,” ütles Oone.

Loe rohkem:  Riisalo tahab lõdvendada välisriikide kodanike Eestis kaugtöötamise nõudeid | Eesti

Oone sõnul võitles Iisaku kogukond aastaid selle nimel, et gümnaasiumiastet hoida ja arendada. “Meil see ka õnnestus, sest vaid paar aastat tagasi oli gümnaasiumiastmes 50 õpilast ja kooli tunti üle Eesti, heas mõttes. Nüüd on kahjuks vastupidi. Meid, kohalikke inimesi, ei võetud kuulda, meid ei kuulatud. Meie suhtlus jäi kahjuks ühepoolseks. Mina isiklikult leian, et Eesti regionaalpoliitika on nõrk ja riiklikult tuleks kehtestada, et et riigigümnaasiumidest asuks kindel protsent koole maapiirkondades, mitte üksnes linnades,” sõnas hoolekogu esimees.

Iisaku gümnaasiumi hoolekogu liikme Indrek Rajametsa sõnul oli volikogu otsus paratamatus. “Väga häid valikuid meil praegu tegelikult gümnaasiumiosaga jätkamiseks ei ole. Arvestada tuleb sellega, kuhu lapsed ise tahtsid õppima minna, palju meil siin üldse kohapeal lapsi on ja millised on Alutaguse valla majanduslikud võimalused. Need kõik ei anna meile häid valikuid. Loomulikult emotsionaalselt mulle ei meeldi see otsus, et gümnaasium kinni pannakse,” sõnas Rajamets.

Gümnaasiumi vilistlase Rajametsa hinnangul võiks gümnaasium olla kogukonna liitja ja uute inimeste valda meelitaja, kuid riigi poliitika on teistsugune. “Minu arust oleks gümnaasium väikeses kogukonnas väga hea, see hoiab siin õpilasi ja ka inimesi, kes tulevikus tuleks siia võibolla elama. See oleks hea tõmbenumber. Aga ilmselgelt käib see vallale üle jõu. Ka riigi pikaajaline poliitika on selline, mis väikeseid gümnaasiume ei soosi. Ja riigiga on väikestel kogukondadel üle Eesti väga raske võidelda,” nentis Rajamets.

Iisaku kooli gümnaasiumiosa pannakse lõplikult kinni järgmise aasta kevadel ehk praegu 11. ja 12. klassis õppivad noored saavad gümnaasiumiõpingud lõpetada kodukoolis. Praeguse 10. klassi õpilased saavad soovi korral õppida Iisakus 11. klassis, aga gümnaasiumi peavad nad lõpetama mujal.

Loe rohkem:  Riigikaitsekomisjon lükkas Heremi kriitika tagasi | Eesti

Lisaks Iisaku gümnaasiumile on Alutaguse vallas veel kaks kooli: üheksaklassilised 129 õpilasega Mäetaguse põhikool ja 121 õpilasega Illuka kool.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Alutaguse valla otsus sulgeda Eesti väikseim gümnaasium tõstatas palju küsimusi ja kriitikat. Kuigi valla esindajad nimetasid otsust vajalikuks hariduslikuks reformiks ja ressursside tõhusamaks jaotamiseks, on kohalik kogukond mures õpilaste tuleviku ja haridusvõimaluste pärast. See samm kujutab endast suurt muutust kohalikule haridussüsteemile ja tõstab esile vajaduse tasakaalustada kesk- ja ääremaade haridusvõimalusi Eestis. On oluline, et arutelu ja koostöö jätkuks selleks, et leida lahendus, mis tagab igale õpilasele võrdsed haridusvõimalused ja toetab kogukonna hariduslikku arengut.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga