Reformierakond tõmbab regionaalministri Robin Hoodil hoogu maha | Eesti

1706193855 2145040hfcd0t24

Tere tulemast! Estonia’s Reform Party has been making headlines with their decision to remove Minister of Regional Affairs, Robin Saks, from his position. This move has sparked controversy and raised questions about the party’s motives. Saks, often referred to as the “Robin Hood” of Estonian politics for his focus on addressing inequalities in regional development, has been a vocal advocate for the less affluent areas of the country. As the debate unfolds, it is clear that this decision will have far-reaching implications and could potentially reshape Estonia’s political landscape.

Robin Hoodi nime on regionaalminister Madis Kallase plaan saanud selle põhimõtte järgi, et raha võetaks rikastelt ja antaks vaesematele omavalitsustele. Kui praegu laekub omavalitsustele 11,96 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust ja 2,5 protsenti pensionitelt makstavast tulumaksust, siis Kallas annaks neile mõlemalt realt 10,05 protsenti.

Riigi kulu jääks samaks. Need omavalitsused, kus elavad jõukamad inimesed, saaksid edaspidi pisut vähem raha ja need omavalitsused, kus elab enam pensionäre, saaksid rohkem raha.

“Reformierakond nii suurt ümberjagamist kindlasti toetada ei saa,” sõnas erakonna riigikogu fraktsiooni juht Erki Keldo.

Madis Kallase sõnul võiks muudatus tulla järk-järgult. Selle mõjul kaotaks Tallinn 2027. aastal 20 miljonit eurot, Saku vald umbes miljoni ja Saue vald kaks miljonit. Võitjate poolel oleks Narva 4,5 miljoniga, Pärnu saaks juurde kaks ja Elva ühe miljoni.

“Selline ümberjagamine paneks mitmel omavalitsusel tõsise küsimärgi alla erineva taristu, lasteaedade, koolide ehitamise,” märkis Keldo ning lisas, et ümberjagamise põhimõtted pandi koalitsioonis paika juba läinud kevadel.

“Meil on olnud varasem kokkulepe, et see pensionäride tulumaksu osa saab olla kuni 4,5 protsenti,” sõnas Keldo.

Kallas: muudatusel peab olema mõju

Kevadel kokku lepitud rehkendusest pool tehti ära juba enne riigikogu suvepuhkusele minekut, kui praegu kehtivad 2,5 protsenti seadusesse kirjutati. Sellega vahetas omanikku 8,3 miljonit eurot.

“Riigikogu tagasiside oli, et see on kosmeetiline muudatus, see ei muuda regionaalset ebavõrdsust mitte kuidagi ja seda tuleks teha jõulisemalt,” meenutas Kallas.

Ta lisas, et ka olukord omavalitsustes on võrreldes läinud kevadega oluliselt hullemaks läinud.

“Kui me räägime ikkagi ebavõrdsuse vähendamisest arvestatavas mahus, siis selles valguses on sõnum olnud, et kui teha, siis teeme ikkagi sellise, millel tegelikult on ka mõju regionaalpoliitikale,” ütles Kallas ning kinnitas, et on valmis läbirääkimistel oma positsioone kaitsma.

“Ma olen realist. Ma tean, et meil on koalitsioon ja mitmetel osapooltel on küsimusi. Ning loomulikult me peame kokkuleppe saavutama,” ütles Kallas. “Samas on ka väga palju toetajaid kõigis erakondades. Ja see ei sõltu erakonnast, vaid sageli sellest, millise omavalitsuse taustaga need inimesed on.”

Loe rohkem:  Eesti meediaettevõtted ei ole liitunud Google'i vastase ühishagiga | Eesti

Reformierakond ootab väljatöötamiskavatsust

Reformierakondlasest rahandusminister, endine Rae vallavanem Mart Võrklaev märkis samuti, et kevadel lepiti kokku väiksemas ümberjagamises. Ta ütles, et jõukamatel omavalitsustel on samuti suured kulud.

“Selle muudatuse jaoks on kindlasti vaja teha seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nii, nagu näeb hea seadusloome ette,” sõnas Võrklaev. “Analüüsida need mõjud läbi, kaasata omavalitsused põhjalikult, saada küsimustele vastused ja siis teha otsus.”

Madis Kallas aga ütles, et koostöö omavalitsustega käib pidevalt ning tema loodab juba veebruaris seaduseelnõud tutvustada.

“Väljatöötamiskavatsusi on nüüd paarkümmend aastat tehtud. Antud juhul meil ei ole seda plaanis teha. Vähemalt mina sellel sisulist vajadust ei näe,” ütles Kallas.

“Ma olen väga päri sellega, et muudatusi on vaja, aga asju tuleb vaadata süvitsi, mitte lihtsalt mängida protsendiga ja lähtuda kõhutundest, et kas mõju on suur või väike,” sõnas Võrklaev, kes ootab siiski senisest põhjalikumat analüüsi.

Omavalitsustelt kõlas nii kriitikat kui kiitust

Kallas tuli oma ettepanekuga välja detsembris ning pärast seda on suur osa omavalitsusi sellele ka oma arvamuse saatnud. “Need, kes peavad oma raha loovutama, ütlevad pigem, et see ei ole hea mõte ja teised ütlevad, et see on hea mõte,” võttis Kallas tagasiside kokku.

Keldo aga ütles, et Kallase plaani ei toeta suurem osa omavalitsustest.

“Oleme soovinud saada regionaalministrilt terviklikku pilti,” märkis Keldo. “Meil on näiteks küsimus, milliseid teenuseid peavad pakkuma maakonnakeskused. Eraldi küsimus on, kuidas omavalitsused saaks sotsiaalse taristu tasu.”

“Ma arvan, et kindlasti tuleb vaadata ka seda, kui tõhusad omavalitsustes ollakse,” täiendas Võrklaev. “Et ei oleks olukorda, kus me võtame rikastelt, kes võib-olla koguvad rohkem maamaksu ja lasteaia kohatasu, ja siis on teised omavalitsused, kes ütlevad, et meil on kõik tasuta, aga raha õpetajate palgaks ei ole. Ka oma tulude kogumine peaks olema mingil määral ühtlustatud, kui me soovime seda ümberjagamist teha,” selgitas Võrklaev.

Ettevõtete tulumaksu kaasamise mõju töötab vastu ümberjagamise mõjule

Madis Kallase ettepanek ei puudutagi ainult pensionist laekuva tulumaksuprotsendi muutmist. Muuhulgas pakkus ta välja, et omavalitsused saaksid ka osa juriidilise isiku tulumaksust vastavalt sellele, kus asuvad ettevõtte töökohad. Samal ajal vähendataks valdade-linnade jaoks üksikisikult laekuvat tulumaksuosa.

Loe rohkem:  Narvas avaldas poolsada inimest Ukrainale toetust | Eesti

“Mul on tunne, et see toetab rohkem rikkamaid omavalitsusi. Ma ootaks ikkagi analüüsi ja väljatöötamiskavatsust, et aru saada, kus see lõplik võit on,” sõnas Võrklaev. “Praegu see tekitab küsimusi, kas see on vajalik ja mõistlik.”

Ka Keldo ütles, et füüsilise isiku tulumaksu osaline asendamine juriidilise isiku tulumaksuga võib ebavõrdsust süvendada. “Sest enamus inimesi siiski töötavad nendes samades valdades, mis praegu on suuremate eelarvetega,” lisas Keldo.

“Mingil määral see tõesti nii on,” nõustus Madis Kallas. “Aga see on üks konkreetne meede, mis ühtepidi aitab neid omavalitsusi, mis peavad oma tulumaksu rohkem loovutama ja teistpidi on see sõnumina ülioluline kõikidele omavalitsustele, et iga töökoht, mis sinna piirkonda suudetakse tuua, on konkreetne kasu ka omavalitsusele.”

Laenupiiri langetamises on ka reformierakondlased eri meelt

Kallase kolmas ettepanek puudutas omavalitsuste laenupiiri. Enne koroonakriisi lubas riik omavalitsustele kuni 60-protsendist võlakoormust, kuid kriisi ajal lasti reeglid lõdvemaks. Kallas tegi ettepaneku viia laenupiir 60 protsendile tagasi, kuid mitte kõigile.

Muudatus puudutaks tema sõnul neid, kelle põhitegevuse tulem ehk nii-öelda vaba raha hulk on väike. Ka seda mõtet reformierakond Keldo sõnul pigem ei toeta.

“Sest erinevatel omavalitsustel on ka erinevad kasvu- või arengufaasid.  Neil omavalitsustel, mis kasvavad, võib olla hetkel vaja investeeringuid teha ja nad tegelikult suudavad oma laenu teenindada,” sõnas Keldo.

Võrklaev aga ütles, et omavalitsuste kulude kontrolli all hoidmine on väga oluline. “Kohalik omavalitsus mõjutab samuti riigieelarve positsiooni,” meenutas ta.

Ka eelarvestrateegiat kokku pannes otsustas valitsus, et omavalitsuste eelarvemiinust peaks 2027. aastaks vähendama 30 miljoni euro võrra.

“Teades ka varasemast kogemusest, et kui laenuprotsent üle 60 protsendi läheb, hakkab pilt välja nägema rohkem võlavanglana. Ehk et sealt välja tulla on päris keeruline,” sõnas Võrklaev.

In conclusion, it is clear that the Reform Party’s decision to remove the current regional minister, dubbed “Robin Hood”, has sparked debate and controversy in Estonia. While some may argue that the move is necessary for the party’s political strategy, others see it as a setback for efforts to address regional inequality. The impact of this decision on the government’s ability to effectively address regional disparities remains to be seen. It is important for all parties involved to consider the long-term consequences and ensure that the interests of all regions in Estonia are adequately represented and addressed.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga