Pudelivees võib leiduda arvatust palju rohkem mikroplasti | Keskkond

1470958hc9d1t24

Tere tulemast Eestisse! Kas teadsid, et pudelivees võib leiduda arvatust palju rohkem mikroplasti? See šokeeriv avastus paneb meid mõtlema meie tarbimisharjumuste mõjule keskkonnale. Mikroplast saastab meie veekogusid ja kahjustab elusorganisme, sealhulgas ka inimesi. See teema on eriti oluline arvestades meie ilusat ja puutumatut loodust, mida me kõik peaksime hoidma ja kaitsma. Seega, olles teadlikud sellest probleemist, saame astuda samme selle lahendamiseks ja muuta meie tarbimisharjumusi keskkonnasõbralikumaks.

USA teadlaste hiljutine uuring näitab, et pudelivees võib leiduda rohkem mikroplasti kui seni arvatud. TLÜ professori Jaanus Terasmaa sõnul saab igaüks anda panuse keskkonnas jõudvate pisikeste plastitükkide hulga vähendamiseks.

Aastal 2020 rääkis kliimateadlane Timo Palo saates “Hommik Anuga”, et planeedil ei ole enam sisuliselt kohta, kuhu inimmõju ei ulatu. Mikroplasti leitakse isegi Antarktika puursüdamikest, kus see talletub kihthaaval tulevastele põlvedele. Samuti hindavad teadlased, et plasti leidub 90 protsendi merelindude maos.

Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa kinnitas “Vikerhommikus”, et uuringute järgi leidub mikroplasti igal pool. “Mitte ainult merelindude maos, vaid ka nende veres ja ajus. Seda on leitud ka raseda naise platsentast,” rääkis ta.  

Terasmaa sõnul on tegu võrdlemisi uue probleemiga, sest plasti hakati kasutama möödunud sajandi keskpaigas. Samas kasutatakse seda järjest suurenevas mahus. Samuti näitavad prognoosid, et plasti tootmine kasvab. Kuigi praegune majandussüsteem niimoodi plaanib, ei ole see Terasmaa sõnul kivisse raiutud. “Lõpuks on see ju meie valik, mida, kuidas ja kui palju kasutame. Selge see, et plastist täielikult loobuda ei ole praegu reaalselt võimalik,” lausus ta.

Näiteks saab loobuda ühekordsest plastist, nagu kilekottidest, pakendidest, plastkahvlitest ja -taldrikutest. See moodustab Terasmaa sõnul juba suure osa loodusesse jõudvast plastprügist. Teine suur plastiallikas on autorehvid ja kolmas on riided ehk sünteetilised kiud. “Kui pesete kodus elastsest materjalist tuulepluusi, läheb juba mikroplast reovette,” kirjeldas ta. Selle vältimiseks on teinud insenerid erinevaid arendusi, näiteks pesumasinasse sobivaid filtreid, et see juba kodumajapidamises kinni püüda.

Loe rohkem:  Juurepess rikub Norra kuusikutes väärtuslikku puitu | Keskkond

Jaanuari alguses ilmunud teadusuuringust selgus, et pudelivees on plastosakesi kümneid kordi rohkem kui seni arvati. Eestis on selle joomine aasta-aastalt suurenenud. Kui aastal 2017 tarbiti riigis inimese kohta umbes 30 liitrit pudelivett, siis 2022. aastal juba üle 50 liitri. “Eks uudised Saaremaalt ole tekitanud hirmu, aga meil Eestis ei ole tegelikult vajadust pudelivett tarbida, sest kraanivesi on 99 protsendil juhtudest ohutu,” rääkis professor.

Ta lisas, et 40 protsenti pudeliveest on tegelikult kraanivesi. “See tähendab, et täpselt sama vesi, mis tuleb kraanist, on pudelisse pandud, aga sinna juurde tuleb veel suur kogus plasti,” lausus ta.

Ühe pudelitäie vee joomisest ei juhtu tema sõnul midagi. Suurem osa plastist läheb inimesest läbi ega jää soolestikku kinni. Plasti tootmisel kasutatakse aga suurt hulka kemikaale, millest osa vabaneb organismis. Kuigi tegu on väikeste kogustega, hakkab see Terasmaa sõnul pika aja peale ikkagi organismi mõjutama.

Iga inimene omaltpoolt saab anda panuse puhtamasse looduskeskkonda, jättes kilekotid poodi ja võttes salati ostmiseks kaasa oma karbi.

Terasmaa meenutas, et kilekoti leiutas 1950. aastatel Rootsi insener, kes lootis tugevama poekotiga puid säästa. “Kuna kilekotti oli lihtne ja odav valmistada, juhtus nii, et seda ei kasutata mitu korda ja nüüd oleme jällegi hädas,” rääkis ta. Samamoodi võiks paigaldada filtri pesumasinasse, mis hoiab ära plasti sattumise reovette, sest pesupesemisest tuleb Terasmaa sõnul väga suur hulk mikroplasti.

Professor lootis, et tulevikus teevad kõik probleemiga seotud osapooled omavahel koostööd: üksikisik oma valikutega, avalik sektor reeglite ja abinõuga ning tootev erasektor. “Ega erasektori töötajad samamoodi söövad mikroplasti omale sisse. Seepärast ma ei saagi aru, kuidas teadus sinna ei jõua. See ei ole abstraktne tarbija kusagil kaugel tarneahelas, vaid kõik seesama keskkond, kus elame,” sõnas Jaanus Terasmaa.

Loe rohkem:  Üleilmse temperatuurirekordite seeria jätkus ka juunis | Keskkond

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et värske uuring kinnitab, et meie ookeanides on palju rohkem mikroplasti kui seni arvatud. See on murettekitav avastus, mis paneb meid tõsiselt kaaluma oma tarbimisharjumusi ning plastikujäätmete vähendamist. Eriti oluline on see ka Eesti jaoks, keskkonnateadliku riigina, sest meie enda looduskeskkond on meie hoida. On oluline, et jätkaksime jõupingutusi mikroplasti vähendamiseks ning kaasarääkimist rahvusvahelistes keskkonnaküsimustes, et kaitsta meie loodust ja tulevasi põlvkondi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga