Geoloogid keeldusid antropotseeni eraldi ajajärguks kuulutamast | Keskkond

Eestis on viimasel ajal tekkinud palju arutelu geoloogide otsuse üle mitte kuulutada antropotseeni eraldi ajajärguks. See otsus on tekitanud palju küsimusi ja poleemikat keskkonnateadlaste ja looduskaitsjate seas. Antropotseen on periood, kus inimese tegevus on muutnud märkimisväärselt kogu planeedi ökosüsteemi. Miks geoloogid on otsustanud sellise käigu kasuks ning milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua Eesti ja kogu maailma keskkonnale? Selles tulises debatis on oluline leida tasakaal inimtegevuse ja looduse vahel ning olla teadlik meie tegevuse mõjust Maale.

Ekspertpaneel leidis pärast 15 aastat kestnud arutelusid toimunud hääletusel, et kuigi inimeste mõju planeedile on märkimisväärne, ei kõlba antropotseeni ehk inimajastu alguse tähistamiseks välja valitud esimeste vesinikpommikatsetuste jäljed. Alakomitee juht ja aseesimees on lubanud aga tulemused protseduurireeglite rikkumiste tõttu vaidlustada.

Geoloogide praeguse ajalise liigituse järgi kestab praegu planeedil holotseen. Kvaternaari ajastu noorim ajastik algas umbes 11 700 aasta eest, mida iseloomustab liustike taganemine, maakerge ja meretaseme tõus. Märkimisväärse osa teadlaste arvates on jõudnud jätta aga inimesed planeedile juba märkimisväärse jälje, et sellest tingitud muutused oleks näha ka miljonite aastate pärast. Seeläbi vääriks antropotseen ka eraldi ajajärguks kuulutamist. Täpse alguspunkti osas käisid aga geoloogide seas tulised vaidlused.

Eri teadlased pakkusid välja erinevaid ajapunkte alates tööstusrevolutsioonist kuni 20. sajandi keskpaigani. Lõpuks valis geoloogide kogukonda esindava rahvusvahelise geoteaduste ühingu (IUGS) komitee selleks 1952. aasta. Samal aastal paiskusid esimese vesinikpommi katsetustel mööda maailma laiali hulk plutooniumi, millest osa ladestus Kanadas Toronto lähedal asuva Crawfordi järve setted. Inimmõju kasvust oleks andnud aimu ka setetes leiduv mikroplast, kahjurimürkide jäljed ja fossiilkütustel töötavate elektrijaamade tuhk.

Veebruari vältel toimunud hääletusel otsustas kvaternaari stratigraafia alakomitee enamus ettepaneku aga tagasi lükata. Kokku 21 liikmest pidas valitud kuldsignaali New York Times’i andmetel ebasobivaks 12, poolt oli neli liiget. Veel kaks liiget jäi erapooletuks ja kolm jättis hääletamata. Teadlaste sõnul saab osaliselt kanda tulemuse valitud signaali arvele – tervet planeeti haaravate muutuste alguseks peaks olema näha valitud signaali üle terve planeedi.

Alakomitee juht, Leicesteri Ülikooli paleontoloog Jan Zalasiewicz ja aseesimees Martin Head kavatsevad aga tulemuse protseduurilistel põhjustel vaidlustada. Nimelt polnud nad nõus, et hääletus algab 1. veebruaril, mida soovisid ülejäänud alakomitee liikmed.

Alternatiivse lähenemisena soovitavad osa teistest teadlastest liigitada antropotseen ajajärgu asemel hoopis geoloogiliseks sündmuseks. Midagi võrreldavat leidis aset näiteks kahe miljardi aasta eest, kui hapniku tase tõusis atmosfääris paljude toonaste eluvormide jaoks katastroofilise kiirusega. Järsu siirde asemel Maa süsteemis oli tegu pikaajalisema sündmusega.

Kuigi geoloogid pole veel valmis kuulutama antropotseeni eraldi ajajärguks, on selge, et inimtegevus on märkimisväärselt mõjutanud meie planeedi keskkonda. Infosõda ja vastuolulised seisukohad kõnealuse ajajärgu üle rõhutavad vajadust süveneda meie mõju looduskeskkonnale. Oluline on leida tasakaal inimeste vajaduste ning ökosüsteemide heaolu vahel, et tagada jätkusuutlik tulevik. Hoolimata erimeelsustest antropotseeni ametliku tunnustamise osas, on oluline arvestada inimtegevuse jälge ja töötada koos keskkonna säilitamise nimel.