Bloomberg: USA sanktsioonide järel lõpetasid pooled tankerid Vene nafta veod | Välismaa

2258511heb36t24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime me huvitavast uudisest, mis puudutab USA sanktsioone Vene nafta vedudele. Bloombergi andmetel on pooled tankerid lõpetanud Vene nafta vedude tegemise pärast USA sanktsioonide kehtestamist. See uudis mõjutab mitmeid riike üle maailma, sealhulgas ka Eestit. Tuleb välja, et kogu maailm on huvitatud sellest olukorrast ning meil on siin võimalus sellest lähemalt rääkida ning oma arvamusi jagada.

Arvestatav osa tankeritest, mida Venemaa kasutab nafta ekspordiks, seisavad sadamas või avamerel ega vea enam naftat, kirjutab Bloomberg. USA rahandusministeeriumi ametnike sõnul on muutuse taga Venemaa-vastaste sanktsioonide parem jõustamine.

Bloomberg arvutas, et pea pooled 50 tankerist, mille suhtes kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid Vene nafta lubatust kõrgema hinnaga vedamise eest, seisavad tühjana ega tegele enam tarnetega.

USA hakkas kehtestama sanktsioone konkreetsete laevade vastu 10. oktoobril ning viimaste kuude jooksul on sanktsioonid kehtestatud 50 tankeri vastu. Viimasena sattus sanktsioonide alla 8. veebruaril Venemaa riigi omandis ettevõtte Sovcomfloti tanker NS Leader, mis oli sunnitud oma reisi Venemaale nafta järele katkestama.

G7 ühenduse riigid kehtestasid Vene naftale hinnalae 2022. aasta detsembriks, millega keelati Lääne ettevõtetel osaleda Vene nafta vedamises, kui selle hind on kõrgem kui 60 dollarit barreli eest. Meetme eesmärgiks oli säilitada Vene nafta ligipääsu turule ning hoida nafta hindu madalana, kuid samas vähendada Kremli tulusid nafta müügilt.

2023. aasta suvel ja varasügisel hakati skeemi kritiseerima kui ebapiisavat, sest Venemaa suutis hinnalage rikkuda. USA vastas kriitikale sanktsioonide kehtestamisega konkreetsete tankerite suhtes, mis rikuvad reegleid. Selle tulemusel loobusid Vene nafta vedamisest näiteks paljud Kreeka tankeriomanikud.

Bloombergi arvutuste järgi jätkas sanktsioonide alla sattunud 50 tankeritest 19 vedudega, neist üks pole veel viinud lõpule tarnet, mis algas enne laeva musta nimekirja sattumist. Järelejäänud 31 tankerist seitse seisis tühjadena isegi enne sanktsioonide kehtestamist, kolm võivad lähiajal sanktsioonidest hoolimata nafta vedudega jätkata ja järelejäänud 21 ei ole pärast sanktsioonide kehtestamist naftat vedanud.

Loe rohkem:  Läti valimiskomisjoni endine juht võib saada korruptsioonisüüdistuse | Välismaa

Samal ajal kasvab viimastel nädalatel maailmas enim kaubeldava Brenti nafta ja Vene Uralsi brändi nafta hinnavahe: Uralsi naftat eksportides peab Venemaa leppima aina madalama hinnaga barreli eest võrreldes Brenti turuhinnaga.

“Sõltumatud agentuurid, turuanalüütikud ja venelased ise toovad välja, et hinnalagi on täitmas mõlemad eesmärgid: Venemaa jääb ilma energiakasumitest, mida see vajab sõja jätkamiseks, ning samal ajal edendab [hinnalagi] turgudel stabiilsust,” ütles USA rahandusministeeriumi majanduspoliitika valdkonna asejuht Eric Van Nostrand.

Siiski on Uralsi eest küsitav allahindlus väiksem tarne lõpuleviimise hetkel. Pole selge, kes saab kasu ekspordi- ja impordihindade erinevusest.

Samas luhtusid viimase kahe kuu jooksul mitmed Vene nafta tarned Indiasse, mis on Vene naftat varem aktiivselt ostnud. Kokku 14 Vene toornaftat Indiasse vedanud tankerit seiskusid selle aja jooksul Singapuri ranniku lähedal ning pooled neist pöörasid tagasi vahetult enne Indiasse jõudmist. Kolm neist tankeritest on USA musta nimekirja lisatud.

Ka India naftaminister Hardeep Singh Puri tunnistas veebruari alguses, et lääneriikide kehtestatud hinnalagi on takistanud Vene nafta tarneid Indiasse.

Üheks hinnalae probleemiks on asjaolu, et see rakendub ainult lääneriikide ettevõtete teenuseid kasutavatele või nendele kuuluvatele tankeritele, kuid Venemaa on loonud niinimetatud tankerite varilaevastiku, mis opereerib väljaspool lääneriikide seadusandlust ning seega ei järgi nafta hinnalage.

Seni on kõik sanktsioonide alla sattunud tankerid olid seotud mingil moel lääne ettevõtetega.

Viimasel nädalal ütles üks Briti ametnik, et hinnalage kehtestanud riigid otsivad viise naftatarnete suunamiseks tagasi lääneriikide ettevõtete kätte. Hiinalae uuendatud versiooni järgi karmistatakse järelevalvet laevaomanike ja kindlustusteenuse pakkujatele, kes peavad nüüd paremini aru andma, kes tegelikult maksab nafta tarnekulude eest.

USA sanktsioonide järel on pooled tankerid lõpetanud Vene nafta vedamise, mis näitab nende mõju globaalsele naftatranspordile. See on oluline samm USA surve avaldamisel Venemaale seoses selle tegevusega Ukrainas ja teistes konfliktides. Samas võib see kaasa tuua muutusi naftaturgudel ja mõjutada nafta hindu maailmaturul. Eesti peaks jälgima olukorda hoolikalt, et mõista, kuidas see võib meie majandust ja energiajulgeolekut mõjutada.

Loe rohkem:  Venemaa tühistas viimasel hetkel kosmoselaeva stardi ISS-i juurde | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga