Prokuratuur lõpetas Swedbanki rahapesukahtluse kriminaalasja | Majandus

1137443h4346t24

Estonia was rocked by scandal when the Prosecutor’s Office announced the closure of the Swedbank money laundering criminal case. The investigation into allegations of financial misconduct by one of the country’s largest banks has been closely followed by the public and regulators alike. The decision to drop the case raises questions about the effectiveness of Estonia’s anti-money laundering efforts and the integrity of its financial institutions. The outcome of this case will undoubtedly have far-reaching implications for Estonia’s economy and reputation on the international stage.

Riigiprokuratuur esitas 2022. aasta märtsis Swedbank Eestile ja selle endistele juhtidele kahtlustuse enam kui 100 miljoni euro ulatuses rahapesus.

Kahtlustuse said Swedbank Eestit juhtinud Priit Perens ja Robert Kitt ning juhatusse kuulunud Ulla Ilisson, Heiki Raadik, Vaiko Tammeväli, Rait Pallo ja Kaie Metsla; samuti said kahtlustuse Swedbank Eesti endine rahapesu osakonna juhataja Toomas Tuuling ja kliendihaldur Aleksei Averson.

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles neljapäeval toimunud pressikonverentsil, et hoolimata põhjalikule uurimistööle tuleb menetlus lõpetada.

“Oleme täna olukorras, kus oleme tõenditega tuvastanud Eestis toimunud rahapesule viitava tegevuse ja rikkumised Swedbankis, aga meil pole piisavalt infot, et pidada eelkuriteo toimumist tõendatuks. Ilma selleta Eesti seaduste järgi rahapesu võimalik pole ja seega pole meil võimalik selles kriminaalasjas süüdistust rahapesus esitada ja kohtusse saata,” lausus Parmas. 

Keskkriminaalpolitsei kontrollis kriminaalmenetluses kahe kliendigrupiga seotud asjaolusid, mille puhul oli kahtlus, et Swedbankis võidi pesta Ukrainas ja Venemaal toimunud kuriteost pärit raha. Kuna Ukraina õiguskaitseasutused kinnitasid menetluse käigus, et seal toimunud kuriteost pärit raha Eestisse ei jõudnud, siis jätkus kriminaalmenetlus seoses Venemaal toimunud väidetavast kelmusest pärinenud rahaga.

Nimelt viidi Venemaa õiguskaitseasutuste hinnangul 2011.–2014. aastal Venemaalt ebaseaduslikult välja neli miljardit rubla väidetavast kelmusest saadud raha, mis liikus seejärel läbi Swedbank Eesti pangakontode. Toonases vääringus oli see 81 miljonit eurot.

Kohtueelse uurimise ajal kattusid Venemaalt väidetava eelkuriteo kohta saadud andmed teiste kriminaalasjas rahvusvaheliselt kogutud tõenditega, samuti on tuvastatud pangas rahapesu ennetamisel puudusi, mistõttu ei olnud põhjust esitatud andmetes kahelda.

Loe rohkem:  Michal: Nordica erikontroll näitas, kuidas üht ettevõtet ei tohi juhtida | Majandus

Kohtueelse menetluse lõpus anti kaitsjatele seadusest tulenevalt võimalus esitada vastuväiteid ja argumente nii eelkuriteo kui ka muu kriminaalasjas kogutud materjaliga seoses. Kogu lisainfo analüüsimisel tekkis piisavalt kõrvaldamata kahtlusi, et menetlus Venemaal võib olla poliitiliselt kallutatud ja selle tulemit ei saa Eesti õigussüsteemis ilma kontrollimata aktsepteerida.

Sellele viitavad asjaolud, et menetluses on otsuseid langetanud sama kohtunik, kes on seotud ka Sergei Magnitski ja Aleksei Navalnõi protsessidega, enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist alustati täiendavalt kogu vara konfiskeerimismenetlusega ja rahvusvaheline audit on seadnud kahtluse alla ka Venemaa riikliku ekspertiisi järeldused.

Parmas ütles, et ainus võimalus tekkinud kahtluste kontrollimiseks oleks teha rahvusvahelist koostööd Venemaaga, kuid pärast Ukraina sõja algust ei ole see enam võimalik.

“Teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel oli rahapesu üks eeldus see, et raha, mille olemust varjatakse või muundatakse, peab pärinema kuriteost. Kui raha kuritegelik päritolu ei ole tuvastatud, siis ei anna ka rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine iseenesest alust kedagi rahapesus süüdi tunnistada. Oleme selle kriminaalasja materjalidega näinud vaeva, arutanud erinevaid võimalusi mitmete prokuröridega ja teinud endast kõik oleneva, et jõuda õiguslikule selgusele,” lausus riigiprokurör.

Tõendeid tekkinud kahtluste kummutamiseks oleks võimalik koguda eranditult Vene Föderatsioonist, kuid pärast Ukrainasse sissetungi algust ei toimu Venemaaga rahvusvahelist koostööd. Isegi kui õnnestuks hüpoteetiliselt Venemaalt tõendeid saada, tuleks prokuratuuril Parmase sõnul uute asjaolude tõttu ka nende õigsuses kahelda.

“Samad küsimused tõusetuksid kohtumenetluses, kus kohtul tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks,” ütles Parmas.

Riigiprokurör Sigrid Nurm ütles, et menetluses leiti, et uuritud perioodil oli Swedbankis rahapesu tõkestamise reeglite järgimisel mitmeid puudusi.

“Tõendid viitasid, et pank on läbi oma juhtivtöötajate ja kliendihalduri varjanud teadlikult 74 kõrge riskiga kliendi tegelikku kasusaajat, lubanud teostada väidetavast eelkuriteost pärit rahaga korduvaid pangasiseseid raharinge, varjamaks raha tegelikku päritolu, lubanud saadud raha konverteerida muudesse valuutadesse ning kanda erinevatesse jurisdiktsioonidesse ilma korrektsete alusdokumentideta ning esitanud korrespondentpankadele ja rahapesu andmebüroole infot, mis on olnud eksitav,” loetles ta.

Loe rohkem:  Eluaseme hinnaindeksi aastakasv pidurdus, oli siiski kuus protsenti | Majandus

Nurme sõnul võimaldasid puudujäägid uurimise all olnud panga klientidel luua pangasisestes ülekannetes raharinge, mille eesmärk oli raha kihistada, et selle päritolu oleks keerulisem tuvastada.

“Kuigi kriminaalasja ei ole võimalik kohtusse saata, õnnestus põhjalikus menetluses pangas toimunu välja selgitada. Uuritud ajal oli üldine rahapesuriskide teadlikkus praegusest oluliselt madalam, kuid sellele vaatamata oleks pank pidanud rahapesuvastaseid nõudeid järgima korrektselt,” lausus Nurm.

Koostöös politsei, finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebürooga tehtud töö andis Nurme sõnul põhjaliku ülevaate nii panga rikkumistest, kui ka sellest, kuidas pank sel perioodil rahapesuvastast töökorraldust tõhustas. Näiteks oli rahapesu tõkestamise ametnikke 2016. aastal pangas seitse, kuid 2019. aastaks oli neid juba 74.

Vaatamata rahapesu ennetamise puudujääkidele ja rikkumistele Swedbankis, ei moodusta ainuüksi rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine Eesti õigussüsteemis kuritegu. Sel ajal kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse järgi tuleb rahapesu kuriteokoosseisu puhul tõendada nii eelkuriteo toimumine, raha pärinemine eelkuriteost kui ka rahapesu eesmärgil rahaga tehtud toimingud. Kui mõni neist elementidest ei ole piisavalt tõendatud, siis ei saa seaduse järgi teha etteheidet rahapesus. Seetõttu lõpetas riigiprokuratuur kriminaalmenetluse.

Kui enne 2014. aastat oli kuriteona karistatav ka niinimetatud institutsionaalne rahapesu ehk rahapesukahtlusest rahapesu andmebüroole teatamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, siis see tegu 2015. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatusega dekriminaliseeriti. Selline kuriteokoosseis võiks prokuratuuri hinnangul hõlbustada sarnaste kaasuste lahendamist tulevikus.

Prokuratuuri otsus lõpetada Swedbanki rahapesu kriminaalasja uurimine on tekitanud palju segadust ja kriitikat avalikkuses. Kuigi ametlikult puuduvad tõendid kuriteo toimepanemise kohta, jäävad kahtlused Swedbanki tegevuse osas endiselt õhus rippuma. See juhtum on tõstatanud olulisi küsimusi Eesti finantssektori läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kohta ning kutsub üles tõhustama finantsjärelevalvet ja rahapesuvastaseid meetmeid. On oluline tagada, et Eesti pangandussüsteem jääks korruptsioonivaba ja võetaks vajalikke meetmeid, et kaitsta Eesti majandust ja kodanikke rahapesu riskide eest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga