Pärnus alustati reedel vabariigi aastapäeva pidustustega | Eesti

2274468he6b7t24

Pärnus alustati reedel pidulikult vabariigi aastapäeva tähistamist, tuues kokku kogukonna ja riigi auks korraldatud üritused. Rahvarohked tänavad ja südantsoojendavad kõned täitsid linna rõõmuga, muutes atmosfääri pidulikuks ja pidulikuks. Eesti uhkus ja patriotism kiirgasid läbi rahva, kes üheskoos tähistasid riigi olulist verstaposti. See oli hetk, kus minevik, olevik ja tulevik said üheks ning rõõm, uhkus ja rahulolu täitsid iga südame eestimaa aukartust äratava ajaloo üle.

Eesti sünnilinnas Pärnus alustati vabariigi aastapäeva tähistamisega juba reedel. Meenutati vabadussõjas langenuid, toimus jalutuskäik ja loeti ette 1918. aastal Endla teatri rõdult kõlanud iseseisvusmanifest.

Aastapäevaüritused algasid juba hommikul, kui meenutati president Konstantin Pätsi ja vabadussõja mälestussamba juures Eesti vabaduse eest võidelnuid. Sealtsamast algas pärastlõunal ka pidulik jalutuskäik kesklinna Iseseisvuse väljakule. Siin kanti ette 1918. aasta 23. veebruari õhtul Endla teatri rõdult kõlanud manifest kõigile Eestimaa rahvastele.

“Miks see üldse Pärnus ette loeti, on üldse väga unikaalne sündmus. Algselt taheti seda Haapsalus ette lugeda, aga sinna ei saadud minna, kuna sakslased olid juba jõudnud mandrile. Siis taheti minna Tartusse, aga Tartus juba kardeti enamlaste saabumist,” rääkis Pärnu muuseumi pärandiosakonna juhataja Margo Samorokov.

Kui Samorokovi abiga said kõik huvilised iseseisvusmanifesti endale Pärnu muuseumis ka ise trükkida, siis Pärnu linna giid Ann Eichhorst jagas linnatuuril teadmisi vabariigi sünniga seotud tähtsatest paikadest. Üks neist on maja, kus asus Jürvetsoni trükikoda. Just seal trükiti 1918. aastal keerulistele oludele vaatamata ära iseseisvusmanifest.

“Tallinnast tuli Jaan Soop, oma manifest oli tal kalossi ääre sees. Selle trükkimise võttis üle Maria Jürvetson ja tal olid väikesed pojad. Aga ta otsustas, et ta trükib manifesti hoolimata sellest, et ta riskeeris iseenda ja oma laste eluga. Ta tegi seda, ja me peame ka seda teadma, et tänapäeval meist igaühest võib sõltuda meie riigi tulevik,” lausus Eichhorst.

Loe rohkem:  Sinisalu: Venemaal tegeleb Eesti vastase luuretegevusega sadu inimesi | Eesti

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on 23. veebruar olnud pärnakatele alati eriline päev ja pärnakaid kutsuti riigilippe heiskama juba reedel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Pärnu alustas vabariigi aastapäeva pidustusi reedel suurejooneliselt ja südamlikult. Kohalikud elanikud ja külalised said osa erinevatest sündmustest, nagu paraadid, kontserdid ja tseremooniad, mis tähistasid Eesti iseseisvuse olulisust. Üritused tõid kokku inimesi eri vanuse- ja rahvusgruppidest ning tugevdasid ühtsustunnet kogukonnas. Pidustused kinnitasid eestlaste uhkust oma riigi üle ning tõid esile rahva patriotismi ja pühendumust kodumaa väärtustele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga