Siseministeerium otsib lahendust, mis teeks telefonidest taskusireenid | Eesti

2250834h4a39t24

Tere tulemast Eestisse! Siseministeerium otsib uuenduslikku lahendust, mis muudaks telefonid meie taskus tõhusateks sireenideks. See revolutsiooniline lähenemine võimaldaks kodanikel kiiresti teada saada hädaolukorrast ning reageerida vastavalt. Selline tehnoloogiline edasiminek võib oluliselt suurendada meie turvalisust ja valmisolekut erinevateks ohtudeks. Olge valmis uueks ajastuks, kus nutitelefon on palju enamat kui lihtsalt suhtlusvahend – see võib olla ka teie elupäästja!

Kui riik hakkas ehitama SMS-idele tuginevat ohuteavitust, mõeldi sellele, kuidas anda inimestele märku lokaalsetest ohtudest, näiteks tööstusõnnetusest või suurest liiklusavariist. Väiksema ala saab tekstisõnumitega katta mõne minutiga.

Kuid kõigisse Eesti telefonidesse jõuaks teavitus alles poole tunniga ning mida pikem on sõnum, seda rohkem aega kulub selle kohale viimiseks.

“Siis, kui me arendusi alustasime, ei olnud meie riskipildis ka selliseid väga tõenäolisi sündmuseid, kus me peaksime tervet riiki korraga teavitama,” rääkis siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas.

Ukraina sõda tõi muutuse ja tõdemuse, et näiteks õhurünnaku puhul ei pruugi tekstisõnum õigel ajal pärale jõuda. “Me otsime võimalust väga suurel alal inimesi väga kiiresti teavitada,” ütles Luht-Kallas.

SMS-i plussiks on, et seda suudavad vastu võtta ka vanemad nuputelefonid, miinuseks aga see, et sõltuvalt telefoni seadetest ei pruugi inimene sõnumit märgata. Ka selle probleemi võiks täiendav süsteem ära lahendada.

“Ta oma olemuselt tähendaks seda, et telefon hakkaks väga tugevalt helisema, tõenäoliselt hakkaksid tal tööle ka valgussähvatused või ka vibratsioon,” rääkis Luht-Kallas. “Kõige kõrgemate tasemete häireid ei saaks inimene ka ise välja lülitada.”

Euroopa Liit arendab satelliidipõhist teavitussüsteemi

Taoliste tingimustega sobivatest teavitussüsteemidest kasutatakse maailmas kõige enam nii-öelda cell-boadcasti lahendust. Seda toetab suurem osa tänapäevaseid telefone ja see võimaldab kümne sekundiga jõuda ligi miljoni kasutajani korraga.

Eesti vaates on cell-boadcasti miinus, et see levib üle sama võrgu, mida me juba kasutame SMS-teavitusteks. “Me esimese hooga ei pea toimepidevuse vaates heaks seda, et me võtame samale võrgule tugineva teise süsteemi,” sõnas Luht-Kallas.

Euroopa Liit on üsna kaugele arendanud ka Galileo satelliidiprogrammil põhinevat ohuteavitussüsteemi. Siseministeeriumi esindajad on käinud selle testimist vaatamas.

Loe rohkem:  Läänemets: streik nagu käiks ka koalitsioonis | Eesti

“See on juba erinevate juhendmaterjalidena kokku kirjutatud selliselt, et järgmise aasta jooksul oleks riikidel võimalik hakata sellega liituma,” rääkis Luht-Kallas.

Satelliidipõhisel ohuteavituse suurim pluss on, et see jõuab sisuliselt kõikjale ka juhul, kui vastuvõttev telefon on näiteks lennurežiimis. Abiks tuleb ka see, et tegu on üle-euroopalise lahendusega.

2250834h4a39t24

Satelliitsidesse mahuks vaid varem kokkulepitud tekstid

Nimelt pole Galileo teavituste vastuvõtmise võimekust veel ühtegi telefoni sisse kirjutatud. See tähendab, et esialgu tuleb neil, kes soovivad ohuteavitusi saada, vastav rakendus alla laadida.

See, et lahendust arendab Euroopa Liit, annab aga lootust, et tulevikus on taoline rakendus juba kõigi telefonide baastarkvaras. “Tõenäoliselt tuleb Euroopa Liidul teha selleks üleliidulisi nõudeid seadmete tootjatele,” sõnas Luht-Kallas.

Galileo lahenduse suurim miinus peitub aga selles, et süsteemile on eraldatud piiratud hulk andmesideressurssi. See tähendab, et kui riik soovib oma inimesi hoiatada, peab ta kasutama varem paika pandud sõnumeid. Nii-öelda vabaks tekstiks neis sõnumites ruumi ei ole.

“Mis tähendab, et me ei saa öelda, et sündmus toimus Peterburi teel või Laagna teel,” rääkis Luht-Kallas. “Me saame ainult eelnevalt lahti kirjutatud koodi põhiselt teha valikuid, et mis on sündmus, missugune on käitumisjuhis ja milline on ohutase.” See on ka peamine põhjus, miks siseministeerium alternatiivset lahendust otsib.

Kõige uudsem lahendus kasutaks kõrgeid telemaste

Kadi Luht-Kallase sõnul võiks taoliseks lahenduseks olla nn 5G boadcasti süsteem. Sõnumite saatmiseks nõuaks see spetsiaalseid saatjaid kõrgete mastide küljes. 

Laias laastus saaks kasutada olemasolevaid tele- ja raadiomaste, kust teated võiksid levida niisama kaugele, kui praegu levib telepilt.

Televisiooniga oleks lahendus seotud hulga rohkem kui pelgalt ühiste mastide kaudu. Kadi Luht-Kallase sõnul uuritakse Euroopas üha enam, kuidas viia ringhäälingu edastus 5G tehnoloogiale nii, et see jõuaks uue võrgu kaudu ka nutiseadmetesse.

“Kõige sobivam oleks ilmselt see, et kui ringhäälinguettevõtted oma võrgu välja arendavad, oleks alarmeerimine sellega kaasnev võimekus,” rääkis Luht-Kallas.

Loe rohkem:  Reformierakond heitis parteist välja tuntud liikme Narvas | Eesti

Sarnaselt Galileo süsteemile, on 5G boadcasti mure, et paljud telefonid ei suuda praegu uudseid teavitusi vastu võtta. Samas märkis Kadi Luht-Kallas, et tehnoloogiat hakkavad tasapisi omaks võtma nii Apple´i kui Samsungi seadmed.

“Aga kas ta on olemas ka Euroopa Liidus müüdavates mudelites või ka USA turul, see vajab veel läbivaatamist,” sõnas Luht-Kallas. “Me teame, et kogu funktsionaalsus peaks olemas olema Xiaomi ja OnePlus-i mudelitel, mis näitavad ringhäälingu osa. Et lisaks ohuteavituse tekstile oleks võimalik edastada ka näiteks videopilti sündmuskohalt.”

2310543h38d3t24

Siseministeerium taotleb uue lahenduse testimiseks 1,5 miljonit eurot

Luht-Kallas ei välista, et Eesti võiks uue 5G-l põhineva ohuteavitusvõrgu välja arendada ka enne, kui ringhäälinguettevõtted seda tehnoloogiat oma saadete edastamiseks kasutama hakkavad.

Kuna paljud küsimused on lahtised, taotleb siseministeerium riigikantseleilt raha, et võimalikku süsteemi testida. Ministeerium soovib saatjad seada kolme kõrgema telemasti otsa ja katta leviga suure osa Eestist.

Testimise käigus tahab ministeerium välja uurida, mitut masti läheks vaja, et päriselt kõigi inimesteni jõuda. Leviulatus sõltub ka sellest, missugust infot edastatakse.

“Kas me tahaksime edastada ainult sireeni, mingit kirjalikku teksti või panna sinna juurde pilte ja kaarte või lisada videolõike. Ehk tahame uurida, kuidas muud meediumid nende mastide kaudu leviksid,” rääkis Luht-Kallas.

Ta usub, et kui kõik läheb ladusalt, võiksid esimesed teadmised uue süsteemi võimalikkuse ja hinna kohta tulla aasta kuni pooleteise pärast. Lõpuks sõltub süsteemi toimimine aga sellest, kas nutiseadmete tootjad selle omaks võtavad.

“Kui nähakse huvi ja vajadust kas ringhäälingutootjate poolt või ohuteavituse poolt, eks see natukene survestab ka tootjaid,” sõnas Luht-Kallas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Siseministeerium on võtnud tõsiselt ülesande leida lahendus, mis võimaldaks muuta telefonid taskusireenideks hädaolukordadeks. See on oluline samm elanike turvalisuse tagamiseks ning kiire abi kättesaadavaks muutmiseks. Uue süsteemi loomine nõuab põhjalikku tööd ning koostööd erinevate osapooltega. Loodetavasti suudetakse leida praktiline ja kasutajasõbralik lahendus, mis aitab tulevikus aidata neid, kes vajavad kiiret abi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga