Pakosta soovib avalikustada riigikogu liikmete kohtumised lobistidega | Eesti

2192272h05fft24

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on tekkinud palju elevust seoses riigikogu liikmete kohtumistega lobistidega. Pakosta soovib avalikustada need kohtumised, et tuua selgust poliitiliste otsuste tegemise protsessi ning tagada läbipaistvus ja ausus. See teema on viinud paljude aruteludeni Eesti poliitilises maastikus ning me kõik ootame huviga, kuidas see olukord edasi areneb. Oleme põnevil, et teid sellesse olulisse arutelusse kaasata!

Riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) pöördus riigikogu juhatuse ja korruptsioonivastase komisjoni poole algatusega luua platvorm riigikogu liikmete lobikohtumiste registreerimiseks ja avalikustamiseks.

Pakosta pöördus mullu oktoobris riigikogu esimehe Lauri Hussari ja korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Mart Helme poole ettepanekuga luua platvorm, kus avalikustataks riigikogu liikmete kohtumised lobitöö esindajatega.

Pakostat ajendas pöördumist tegema tema enda kohtumised tubakatöötajate lobitöötajatega ning tema hinnangul peaksid vähemalt kohtumised selle sektori lobistidega olema avalik teave, sest Euroopa Liidus on kohustus tagada avalikustamine mistahes kokkupuutel tubakatööstuse lobitööga.

“Eestis ei ole riigikogul lobitöötajatega suhtlemise head tava kehtestatud ja mis veel hullem, meil puudub ka õiguspärane võimalus näiteks riigikogu kodulehel avalikustada kohtumisi tubakatööstuse esindajatega ning anda kohtumise sisust ülevaadet. Pean sellise võimaluse loomist hädatarvilikuks, kuna see lähtub läbipaistva, Eesti elanike tervisekaitse huve esikohale seadva õigusloome vajadusest,” kirjutas Pakosta.

Pakosta tõi näiteks, et ta kohtus vahetult enne pöördumise esitamist Philip Morrise välissuhete juhi ja Powerhouse`i esindajaga ning sooviks selle kohtumise kindlasti avalikuks teha.

“Palun võimaldada, et saaksin selle informatsiooni riigikogu kodulehel avalikustada selliselt, et riigikogu kodulehe külastajale oleks riigikogu liikmete ja ametnike kohtumised lobitöötajatega hõlpsasti ühest kohast leitavad,” märkis Pakosta.

Korruptsioonivastane komisjon kogub teiste komisjonide arvamusi

Mart Helme märkis kirjas teistele komisjonidele, et korruptsioonivastane erikomisjon tegi 2022. aasta kevadise istungijärgu lõpul ettepaneku riigikogu juhatusele hakata kvartaalselt avalikustama ka komisjonide ja fraktsioonide lobikohtumisi ning koolitada selleks justiitsministeeriumi abil komisjonide ja fraktsioonide ametnikke.

Loe rohkem:  Tallinn piirab kesklinnas sõidukite piirkiirust | Eesti

Komisjon kinnitas septembris 2022 tehtud otsusega valmisolekut kohtuda riigikogu juhatusega komisjonide ja fraktsioonide lobikohtumiste kvartaalse avalikustamise korraldamiseks. “Kuivõrd riigikogu XIV koosseisu
ajal riigikoguga toimunud lobikohtumiste registreerimine ja avalikustamine ei käivitunud, on kohane need otsused teha nüüd,” leidis Helme.

Riigikogu juhatus arutas Pakosta pöördumist oma 16. jaanuari istungil. Riigikogu esimees Lauri Hussar märkis, et juhatuse hinnangul on lobitegevuse reguleerimine oluline teema, mis toetab riigikogu töö avatust ja läbipaistvust; samal ajal nõustub juhatus üleskutsega mitte tekitada juurde liigset bürokraatiat.

Hussari sõnul on vaja lobikohtumiste registreerimise ja avaldamise otsustamisel kõigi parlamendifraktsioonide konsensust.

Riigikogu juhatus palus korruptsioonivastasel erikomisjonil teemaga edasi tegelda. Samas tegi juhatus ettepaneku pöörduda ka riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et analüüsida, kas lobikohtumiste avalikustamine on kooskõlas riigikogu liikmete vaba mandaadi põhimõttega.

Korruptsioonivastane komisjon ootab teiste riigikogu komisjonide seisukohti 1. märtsiks. Keskkonnakomisjon teatas sel nädalal, et nemad toetavad avaliku platvormi loomist.

Kokkuvõttes, Pakosta soovib julgustada avatust ja läbipaistvust riigikogu liikmete kohtumistel lobistidega, et tagada aus ja läbipaistev poliitiline protsess Eestis. Tema ettepanek avalikustada kohtumised on oluline samm läbipaistvuse suunas ning võib aidata vähendada võimalikku huvide konflikti. See võib samuti suurendada usaldust poliitiliste otsuste vastu ning tagada, et need põhinevad üldsuse huvidel. Loodame, et selline lähenemine aitab tõsta Eesti poliitilise süsteemi usaldusväärsust ja vastutust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga