Opositsiooni hinnangul tuleks eelarvega majandust edendada | Majandus

Tere tulemast, head inimesed! Täna arutame olulist teemat – eelarvega majanduse edendamist vastavalt opositsiooni hinnangule. See on oluline küsimus, mis seisab meie riigi tuleviku ees. Kuidas saame parendada meie majandust ja luua jätkusuutlikku arengut? Opositsioonil on sellele küsimusele kindlad ettepanekud, mille üle täna arutleme. Uurime, kuidas nende ideed võiksid mõjutada meie igapäevast elu ja tulevikku. Kutsun kõiki kaasa mõtlema ja arutlema selle olulise teema üle.

EKRE juht Martin Helme ütles ERR-ile, et eelarveauku aitaksid leevendada kolm muutust. Ära tuleks jätta rohepöörde investeeringud, maksuküüru kaotamine ja lõpetada tuleks Ukraina rahaline toetamine, loetles ta.

“Üks suuremaid kuluridasid on rohepööre. Need erinevad kulutused, mida tehakse siin täiesti ideoloogiliselt, ilma igasuguse majandusliku mõtlemiseta, on sadades miljonites või ka miljardites,” sõnas Helme ja tõi näiteks Rail Balticu, mis on kallinenud üle kahe korra ning toob ka valmimise järel suure püsikulu.

Lisaks tuleks Helme hinnangul ära jätta investeeringud päikesepaneelidesse ja tuulikutesse, sest need nõuavad sadades miljonites eurodes võrguinvesteeringuid. “Siis me hakkame kogu seda süsteemi üleval pidama dotatsioonidega ja kallimate võrgutasudega. See kõik on kulu, mis toob juurde kulu.”

Teise asjana tuleks Helme sõnul ära jätta maksuküüru reform, millega tekib eelarvesse sadade miljonite eurode suurune auk. “Kui meil on majanduslangus, maksude laekumine niikuinii halveneb ja on erakorralised kulud riigikaitse kulude näol, siis ei peaks sellist asja ette võtma,” ütles EKRE juht.

Kolmandana tuleb Helme sõnul üle korrata, kuidas detsembris eraldas Eesti Ukraina abistamiseks 110 miljonit eurot.

“Presidendi kantselei teatas, et meil on plaanis lähiaastatel nii-öelda Ukraina toetamise sildi all kulutada 1,2 miljardit. Kui meil ei ole võimalik leida kümmet miljonit õpetajatele või leida raha lastetoetusteks, meil ei ole võimalik teid ehitada, mitte midagi teha ei ole võimalik, siis me ei saa endast kuus korda suuremat riiki ülalpidamisele võtta. Me oleme võtnud endale eesmärgi aidata üle enda võimete. Seal tuleb olla ratsionaalsem,” rääkis Helme.

Laenuvõtmisest Helme hinnangul Eesti ei pääse, sest see on ainus võimalus eelarveaugu täitmiseks. Küsimus on aga selles, kuidas laenukeerisest välja tulla.

Isamaa esitas valitsusele tööplaani

Erakond Isamaa saatis jaanuari algul peaministrile soovitused, milliseid majanduspoliitilisi otsuseid ja milliseks tähtajaks peaks valitsus tegema. Nii nagu EKRE, leiab ka Isamaa, et loobuda tuleb maksutõusudest ja tulumaksuvaba määra tõstmisest, lisaks vähendada kulusid valitsuse bürokraatiale.

Veel on Isamaale oluline pöörata rohkem tähelepanu Euroopa Liidu vahenditele, ütles erakonna esimees Urmas Reinsalu.

“Üks konkreetne samm käsitleb eelarve ülekantavate vahendite kasutuselevõtu piiramist, mis tähendab Euroopa Liidu vahendite kiiremat kasutuselevõttu, sest ka need tekitavad laias laastus sisemajanduse nõudlust, mis toovad juurde käivet, sealhulgas riigile maksutulusid,” selgitas Reinsalu.

Reinsalu lisas, et riigi nelja aasta eelarve plaanides pole selgust, nagu ka selles, millised kõne all olnud maksutõusud on kavas tuleval aastal ellu viia ja millised mitte.

Reinsalu sõnul oleks tulnud jaanuaris selles selgusele jõuda ning koostada uus riigieelarve strateegia.

“Kahe kuu jooksul ei ole valitsus arutanud ei riigi rahandus- ega majandusolukorda. Praegu peab valitsus koondama kogu oma tähelepanu sellele, et mitte ise oma sammudega majanduslangust süvendada. Eelarvet ei ole realistlik viia nominaalsesse tasakaalu lähemas tulevikus, vaid tähtis on see, et meie majanduse konkurentsivõime säiliks. Kõige tähtsam mõõdik ei ole mitte fiskaalpoliitiline, vaid majandusindikaatorid, ennekõike tööpuudus,” rääkis Reinsalu.

Keskerakond soovib lisaraha saada pankadelt

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart märkis, et majanduspoliitikas tuleks paralleelselt käiku lasta kiired lahendused ja ka pikk visioon. Kõige kiirem viis lisavahendeid riigieelarvesse saada on tema sõnul ajutine pangamaks, mis kehtiks kolm aastat 2025–2027.

“See ei tähendaks negatiivset mõju majandusele, sest me räägime kasumist, mida pangad on viimase kahe aasta jooksul täiendavalt saanud ja saavad veel juurde. Kui kasumit maksustada 50-protsendilise maksuga, siis vaadates eelmise aasta majandustulemusi ja pankade kasumeid, oleks saanud täiendavalt eelarvesse umbes 500 miljonit eurot. Sel aastal tõenäoliselt see summa oleks väiksem, aga jätkuvalt arvestatav,” kõneles Kõlvart.

Ka Kõlvart nimetas teise kiire kokkuhoiu võimalusena maksuküüru reformi ärajätmist.

Keskerakonna hinnangul ei toimi praegune maksusüsteem, kuid Reformierakonna kavandataval muudatusel ei ole Kõlvarti sõnul majandusele positiivset mõju. Ta rõhutas, et Keskerakond toetab endiselt astmelist tulumaksu.

“Selle mõju eelarvele võiks olla null, aga samas see ei tooks täiendavaid kulusid ja kindlasti tagaks ühiskonna suurema solidaarsuse,” ütles Keskerakonna esimees.

Parempoolsed alustaksid kokkuhoiust riigisektoris

Parempoolsete juht Lavly Perling rõhutas kärpimise vajadust, kuid tõdes, et kärpimine üksi enam ei aita.

“Tuleb mõelda, kuidas päriselt riigile raha juurde saada. Küsimus ei ole maksutõusudes, maksudega toimub ümberjagamine. Parempoolsete kasvukavas on hästi selged eesmärgid, mida tuleks teha: kõik maksutõusud viivitamatult peatada, avalikku sektorit koomale tõmmata, kõik universaalsed toetused viia viivitamatult sihistatuteks ja ettevõtjad ei vaja mitte toetusi, vaid ettevõtlusrahu,” rääkis Perling.

Küsimuse peale, kuidas peaks kärpimisest mitusada miljonit eurot kokkuhoidu tulema, vastas Parempoolsete juht, et imelahendusi ei ole, kuid kuskilt tuleb alustada.

“Me ütleme, et need on justkui väiksed summad, aga täna ei suudeta ju leida ka seda kümmet miljonit õpetajate raha. Tegelikult ei ole strateegilist vaadet ja ei ole strateegilist riigijuhtimist, asjad on pilla-palla. Otsast tuleb hakata mõtlema, millised põhifunktsioonid üldse riigile jätta, ja ülejäänusid hakata vaikselt koomale tõmbama. Ma olen kindel, olles ka avalikus sektoris töötanud, et neid kohti, kust koomale tõmmata, on üksjagu.”

Laenamist Parempoolsed toetavad, kui see elavdab majandust keerulisel ajal, mitte ei lähe jooksvate kulude katteks nagu Perlingu sõnul on praegu olnud.

“Me jagame seda, mille eest Eesti Pank on ka hoiatanud, et selline laenamine viib meid võlaspiraali ja need koormad jäävad tuleviku põlvede kanda,” ütles Perling.

Kõik opositsiooni eestkõnelejad rõhutasid, et valitsus peab rohkem tähelepanu pöörama majanduse edendamisele. Selletõttu tuleks lühiajaliselt leppida suurema eelarveauguga, kuid pikaajaliselt laekumised suureneksid.

Kokkuvõttes võib öelda, et opositsiooni arvates tuleks Eesti eelarvet kasutada majanduse arendamiseks ja toetamiseks. Nad rõhutavad vajadust investeerida haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning infrastruktuuri, et suurendada riigi pikaajalist kasvu ja konkurentsivõimet. Samuti peavad nad oluliseks suurendada sotsiaaltoetusi ja luua tingimused väikeettevõtete arenguks. Opositsiooni seisukoht on, et eelarve peab olema suunatud inimeste heaolule ning majanduse elavdamisele, mitte üksnes kokkuhoiule ja kärpimisele. See annab olulise panuse arutelule riigi eelarvepoliitika üle ja aitab kaasa tulevikku suunatud otsuste tegemisele.