Võrklaev: mullune eelarvepuudujääk oli kolm protsenti | Majandus

2259063h348et24

Tere tulemast Eestisse! Võrklaev on Eesti majanduse oluline osa ning selle mullune eelarvepuudujääk, mis oli kolm protsenti, on olnud tähelepanu keskmes. Majanduse tervise seisukohast on see oluline näitaja, mis mõjutab riigi majandusarengut ja poliitilisi otsuseid. Eesti majandus on viimastel aastatel tuntavalt kasvanud ning eelarvepuudujäägi mõistmine on oluline, et mõista riigi majanduslikku olukorda ja väljavaateid tulevikus. Tutvustagem teile põhjalikult kõiki majandusteemasid ning loodetavasti saate parema arusaama Eesti majandusest.

Eelmise aasta riigieelarve puudujääk oli kolm protsenti oodatavast SKP-st, ütles rahandusminister Mart Võrklaev (RE) saates “Otse uudistemajast”. Ta märkis, et seoses jahtunud majandusolukorraga laekus käibemaksu prognoositust vähem.

“Eile saime esmase ülevaate. Eelmise aasta eelarve defitsiit on kolm,” ütles Võrklaev.

“Oli üllatusi aasta vaates tulumaksu osas, mida laekus mõnevõrra rohkem, käibemaksu laekus mõnevõrra vähem kui me eeldasime,” ütles Võrklaev.

Käibemaksu prognoositust väiksem laekumine näitab Võrklaeva sõnul seda, et majanduskeskkond on jahtunud ja tarbimine vähenenud.

“Ja investeeringute täitmine, mis on ka sellel aastal olnud minu poolt tõsine küsimus ministritele selles majandusolukorras, et me need investeeringud, investeeringutoetused võimalikult kiiresti ikkagi turule viiksime. Möödunud aastal investeeringute ja investeeringutoetuste täitmine jäi kuskil 75 protsendi kanti. 25 protsenti lükkub sellesse aastasse,” lausus Võrklaev.

“See näitab, et meil on raha kasutusega probleem. Just selle raha kasutusega, mida me peaksime kasutama olukorras, kus meie majandus on keerulises olukorras, kus me võiksime riigi poolt seda rohkem stimuleerida,” lisas ta.

Võrklaev rõhutas, et kolmeprotsendine eelarvedefitsiit näitab ka seda, et valitsus stimuleerib päris jõuliselt majandust.

Võrklaeva sõnul ülekantavate vahendite maht sellesse aastasse kasvab. “Me räägime sadadest miljonitest. 2022. aastast 2023. aastasse nii investeeringud kui ka tegevuskulud oli kuskil 900 miljonit, mis jäi kasutamata ja kanti üle. Nüüd me näeme, et me eelmisel aastal on tekkinud kasutamata vahendeid juurde,” rääkis Võrklaev.

Loe rohkem:  Karmen Turk: viitamata jätmine on tehisaru suurim õiguslik probleem | Majandus

Ta ütles, et ülekantavate vahendite olukorda on rahandusministeerium asunud analüüsima ja muutma toetudes eelarverevisjonile ehk nulleelarvele. “Et me ikkagi saaksime aru, kuhu on vaja, kui palju on raha vaja ja siis see kasutataks ka ära. Mitte nii, et justkui raha on kogu aeg puudu, aga teistpidi jääb seda kuskil üle ja võib-olla mõnes teises kohas, kus seda oleks rohkem vaja, me siis seda kulu teha ei saa,” lausus Võrklaev.

Võrklaev rääkis, et riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et 2025. aasta riigieelarveks peavad sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium tooma 150 miljonit, 2026. aasta riigieelarveks juba järgmised kolm ministeeriumi 75 miljonit.

Ta lisas, et lisaks ametkonna kärpimisele tuleb üle vaadata ka teenuseid. Kõik ministeeriumid, mis sellega tegelevad, on ministri sõnul esmased plaanid juba esitanud. “Suures plaanis on võimalik leida kokkuhoidu tegevuskuludelt. Aga suured summad saavad tulla ikkagi mingite teenuste muutmisest,” ütles ta.

Võrklaeva sõnul hakkab kärbetega tegelema nüüd rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumitega. “Ministeeriumid on pakkunud oma plaanid välja, me koos vaatame need üle ja koos hakkame otsustama. Ma nimetaks seda jätkuvalt koostööks, aga süsteemseks ja metoodiliseks,” sõnas Võrklaev.

Riigi eelarvestrateegias tühjale reale jäetud 430 miljoni euro katmisest rääkides ütles Võrklaev, et osa sellest võiks tulla ka kasutamata jäänud ja ülekantavast rahast. Ta ei olnud nõus kinnitama, kas ülekantava raha summa võiks olla umbes 100 miljonit eurot.

In conclusion, the recent report on Võrklaev’s budget deficit of three percent is a cause for concern in Estonia. It highlights the need for better financial management and oversight within the company. It also serves as a reminder of the importance of fiscal responsibility in order to maintain a stable and sustainable economy. Moving forward, it is crucial for Võrklaev to address these challenges and work towards reducing the deficit in order to ensure long-term financial stability and success. Overall, this report serves as a valuable insight into the economic landscape of Estonia and the importance of prudent financial decision-making.

Loe rohkem:  Saksa ökonomist: Euroopa konkurentsivõime sõltub tulevikus taastuvenergiast | Majandus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga