NATO riigid on hakanud lõpuks oma kaitsekulutusi tõstma | Välismaa

2260266h46d0t24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on olnud palju räägitud NATO liikmesriikide kaitsekulutuste tõstmisest ning lõpuks on see muutus hakanud reaalsuseks saama. See on väga oluline samm meie regiooni turvalisuse tagamiseks ning on veelgi olulisem, et ka Eestil on olnud võimalus panustada sellesse protsessi. Meie riik on alati seisnud kindlalt NATO kõrval ning me oleme valmis jagama oma kogemusi ja teadmisi selles valdkonnas teiste liikmesriikidega. Loodame, et see muutus toob kaasa suurema stabiilsuse ja turvalisuse kogu Euroopas.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas kolmapäeval, et 2024. aastal peaks 31-st liikmesriigist 18 panustama oma kaitsesse vähemalt kaks protsenti SKT-st.

“See on rekord ja kuuekordne tõus võrreldes 2014. aastaga, kui ainult kolm liitlast täitsid eesmärgi,” ütles Stoltenberg kolmapäeval antud pressikonverentsil. Kümme aastat tagasi olid sellest lävendist kõrgemad kaitsekulud USA-l, Kreekal ja Ühendkuningriigil.

2260266h46d0t24

Kaitsekulutusi suurendanud riikide arv hakkas kasvama pärast Venemaa täiemahulist sõja algust Ukrainas 2022. aasta 24. veebruaril: kui 2022. aastal oli kaheprotsendi-riike seitse, siis 2023. aastal juba 11. Möödunud aastal kulutasid rohkem kui kaks protsenti SKT-st kaitsele Poola (3,9 protsenti), USA (3,49), Kreeka (3,01), Eesti (2,73), Leedu (2,54), Soome (2,45), Rumeenia (2,44), Ungari (2,43), Läti (2,27), Ühendkuningriik (2,07) ja Slovakkia (2,03 protsenti).

Kaitsekulude suurendamist seostatakse meedias ka USA endise presidendi ja võimaliku tulevase presidendikandidaadi Donald Trumpi tegevusega. Trump rõhutas juba oma eelmisel ametiajal aastatel 2017-2021 liitlastele vajadust suurendada oma panust ühiskaitsesse. Uuesti tõusis Trumpi aspekt teravalt esile laupäeval, kui ta ühes oma kampaaniakõnes rääkis sellest, et ei pruugi kahe protsendi nõuet eiravaid NATO liitlasi mitte kaitsma tulla ning olevat isegi ühe sellise riigi liidrile öelnud, et julgustaks Venemaad neid ründama.

Stoltenbergi kolmapäevast teadet liitlaste kaitsekulutuste tõusu kohta ei saa vaadelda siiski otsese vastusena Trumpi ähvardusele, kuna riikide eelarved on juba varem kinnitatud ning nende muutmine on kuudepikkune protsess, tõdes väljaanne The Guardian. Kaitsekulude suurenemine on reaktsioon Venemaa agressiivsusele ja peegeldab vajadust toetada relvastusega Ukrainat, kuna laialt levinud arvamuse kohaselt venib sõda ka järgmisse aastasse, lisas leht.

Loe rohkem:  Holland: EL-i rohepööre rikub ühenduse suhteid muu maailmaga | Välismaa

Väljaanne Politico tõi aga välja, et suhteliselt rohkem panustavad oma kaitsesse Venemaale lähemal, NATO idatiival paiknevad riigid.

Saksamaa tõus

Kõige märkimisväärsem on kaitsekulutuste suurenemisel Saksamaa sel nädalal antud lubadus tõsta alanud aastal kaitsekulud kahest protsendist kõrgemale, mis on esmakordne pärast külma sõda.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles esmaspäeval Kesk-Saksamaal asuvat Rheinmetalli uue relvatehase tulevast asukohta külastades, et kaitseettevõtted võivad loota sellele, et tema valitsus suurendab sõjalisi kulutusi ja täidab oma kohustuse kulutada NATO kaitsele vähemalt kaks protsenti SKT-st.

Scholz ütles, et Saksamaa ja Euroopa kaitsetööstused peavad minema üle relvade masstootmisele, kuna sõda Ukrainas paljastas, kuidas Euroopa tootjad sattusid raskustesse laskemoona nõudluse rahuldamisega.

“Mitte ainult USA, vaid kõik Euroopa riigid peavad tegema veelgi rohkem Ukraina toetamiseks. Senistest lubadustest ei piisa. Saksamaa võimsusest üksi ei piisa,” rääkis kantsler. “Seda on hädasti vaja. Sest nii karm kui see reaalsus ka pole: me ei ela rahuajal,” lisas ta.  

Väljaanne The Guardian vahendas uudisteagentuuri DPA andmeid, et Saksamaa eraldab sel aastal kaitsekuludeks 68,58 miljardit eurot ehk 2,01 protsenti SKT-st. Aasta tagasi oli see osakaal 1,57 protsenti.

Saksamaa on pikka aega olnud NATO üks suhteliselt kõige väiksemate sõjaliste kulutustega liikmesriik, mis peegeldab Berliini pikaajalist ettevaatlikkust seoses oma rolliga Teises maailmasõjas. Kuid Berliini suhtumine on dramaatiliselt muutunud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, mida kantsler Scholz kirjeldas kui pöördepunkti (Zeitenwende). Kui see jätkub, võib Saksamaa mööduda Suurbritanniast ja Prantsusmaast, mis on traditsiooniliselt Euroopa suurimate sõjaliste kulutustega riigid, märkis The Guardian.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et Berliini uuel lähenemisel kaitsekulutustele pole Trumpiga mingit pistmist ja see põhineb tema enda hinnangul. “Ma arvan, et me teeksime väga hästi, kui me ei paistaks vabariiklaste võimaliku presidendikandidaadi suhtes nagu madu jõllitavad jänesed,” ütles ta. “Selle asemel peaksime tegema oma kodutöö.”

Loe rohkem:  Aruanne: Ukrainas leiti Põhja-Korea raketist USA ja Euroopa komponente | Välismaa

Euroopa osa NATO kogukuludest on siiski väike

Ehkki NATO kaitsekulutused on viimastel aastatel siiski pidevalt kasvanud ning jõudsid eelmisel aastal 1,1 triljoni (1100 miljardi) dollarini, panustab sellest kaks kolmandikku ikka USA üksi ning Euroopa riigid ja Kanada kokku ainult 32,4 protsenti.

2260323ha76ct24

Sellest lähtuvalt on ka mõistetav, miks NATO peasekretär hoiatas, et Euroopa riigid ei hakkaks ette kujutama, et suudavad ennast ilma USA toetuseta kaitsta.

“Euroopa Liit ei suuda Euroopat kaitsta. Kogu NATO kaitsekuludest 80 protsenti pärineb EL-i välistest riikidest,” rõhutas Stoltenberg kolmapäeval uudisteagentuuurile Reuters antud usutluses.

Prantsusmaa teatas kahe protsendini jõudmisest 2024. aastal

Prantsusmaa täidab NATO alliansi eesmärgi ja kulutab 2024. aastal kaitsele kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, ütles Prantsuse kaitseminister Sebastien Lecornu neljapäeval.

Prantsusmaa kavandab järgmiseks seitsmeks aastaks (2024–2030) sõjalisteks kuludeks 413 miljardit eurot (443,40 miljardit dollarit), mis tähendab, et riigi pikaajalises eelarves on kaitsekulutusi oluliselt suurendanud.

Algselt eeldati, et Prantsusmaa ületab kahe protsendi lävendi 2025. aasta eelarves, märkis Reuters.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et NATO riigid on lõpuks hakanud teadvustama vajadust tõsta oma kaitsekulutusi ning tagada oma riikide julgeolek. See on oluline samm, et vastata tänapäeva julgeolekuolukorrale ning kaitsta end potentsiaalsete ohtude eest. Eesti, kui NATO liige, on samuti võtnud kohustuse tõsta oma kaitsekulutusi, et tagada oma riigi kaitsevõimekuse suurenemist ning panustada ühise julgeoleku tagamisse. Loodame, et see trend jätkub ja NATO liikmesriigid suudavad tugevdada oma kaitsevõimet ning tagada ühise kaitsestrateegia edukuse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga