Mitmekülgne muusikaõpetus toetab kultuuri kestlikkust | Teadus 3 minutiga

2228634h2aa5t24

Tere tulemast Eestisse! Siin riigis on kultuuril ja muusikal eriline koht ning mitmekülgne muusikaõpetus on oluline osa selle kultuuri kestlikkuse tagamisel. Teadus on näidanud, et muusikaõpetus mitte ainult ei arenda muusikalisi oskusi, vaid aitab ka kaasa vaimsele arengule ja üldisele heaolule. Uurime lähemalt, kuidas muusika mõjutab meie kultuuri kestlikkust ning kuidas 3-minutiline teaduslik lähenemine võib avada uusi perspektiive muusikaõpetuse olulisusest Eesti ühiskonnas. Tule avastama koos meiega!

Eesti on väheseid riike maailmas, kus muusikaõpetus on kohustuslik õppeaine esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni. Kuigi muusikaõpetust peetakse endiselt sageli andekus- või oskusaineks, mängib see tähtsat rolli nii Eesti kultuuri säilimises kui ka õpilaste üldiste õpioskuste arendamises.

Eestlasi tuntakse laulurahvana ja selles on oluline roll üldhariduskooli muusikaõpetusel. See on Eestis osa rahvaharidusest – mitte üksnes vähestele kättesaadav eriharidus, kirjutab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nooremteadur Kadi Kaja.

Oma laiahaardelisuses hõlmab muusikaõpetus erinevaid õppesisu komponente, näiteks muusika kuulamist, muusikalugu, pillimängu, muusikalist liikumist, omaloomingut ja laulmist. Neist viimane on kahtlemata kõige olulisem ja pikima traditsiooniga. Seejuures ei hinnata õpilaste viisipidamise oskust ega lauluhäält. Hoopis olulisem on ühiselt laulmine, mis loob sotsiaalset sidusust ja ühtekuuluvustunnet.

Teatavasti on ajaloost palju õppida. Seega on oluline, et üldhariduse areng põhineks varasemal Eesti koolikultuuri kogemusel. Minu uurimistöö seisneb muusikaõpetuse sisu kujunemisloo analüüsimisel. Selle kaudu saame teada, mida ja miks on erinevatel ajalooperioodidel peetud oluliseks õpetada. See teadmine annab meile võimaluse teha teadlikke otsuseid tulevikuks, sest ajalugu tundmata pole võimalik hinnata mistahes muudatuse innovaatilisust ja väärtuslikkust.

Koolis õpitu peab looma kultuuripilti, mõistmaks iseennast, oma riiki ja maailma. Informatsioonist küllastunud maailmas on üha keerulisem õppesisu valida ning mida täpsemalt õpetada, määrab ette riiklik õppekava. Need otsused peavad olema läbimõeldud ja hoolikalt kaalutletud, kuna mõjutavad kogu ühiskonda ning tuleviku Eestit.

Õppekavades sisalduvate ainekavade ja -programmide analüüsist saab järeldada, et muusikaõpetuse potentsiaali rahvuslikus identiteedi loomes osati näha juba Eesti Vabariigi alguses. Eesti haridussüsteemi ülesehitamisest alates 1917. aastal on muusikaõpetus säilitanud kindlalt oma koha riiklikes õppekavades.

Loe rohkem:  Looduslik toidulisand võib aidata Alzheimeri tõve ennetada | Teadus 3 minutiga

Vastloodud vabariigis tugines see enamasti laulmisele ning esmasele muusikateooria omandamisele. Aja jooksul on muusikaõpetus Eestis pürginud kvalitatiivselt mitmekesisuse suunas. See tähendab, et varasemale laulmise ja muusikateooria kesksusele on lisandunud aineomaste komponentidena näiteks muusikaline liikumine, omalooming, muusika kuulamine. Tänu õppesisu avardumisele on arenenud nii üksi kui ka kooris laulmise oskus.

“Laulupidude traditsiooni ei kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja niisama ja kohustusliku muusikaõpetuseta oleks laulupidude püsima jäämine küsimärgi all.”

Muusikaõpetusel on oluline roll ka meie laulupeo traditsiooni jätkusuutlikkuses, sest nagu Zoltán Kodály on öelnud “kui laulab kool, laulab ka (Eesti) rahvas”. Laulupidude traditsiooni ei kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja niisama ja kohustusliku muusikaõpetuseta oleks laulupidude püsima jäämine küsimärgi all.

Ühine laulurepertuaar ja emotsionaalne kogemus ühendavad erinevaid põlvkondi ning see on üleilmastuvas maailmas väiksearvulisele rahvale eluliselt oluline eelkõige identiteediloomes. Eesti Vabariigi põhiseaduses on öeldud, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise, seega on muusikaõpetus meie rahvusliku identiteedi kujundajana väga tähtis.

Oma elukeskkonna mõistmiseks vajame avarat kultuuripilti ja õppeainete üleses võtmes on mitmekesisel muusikaõpetusel lõimiv roll Eesti ja meie ühiskonna mõistmiseks. Muusikaõpetusel on teisigi ülesandeid näiteks õpioskuste kujundamisel, keeleõppe toetamisel ja empaatia ning emotsionaalsete oskuste kujundamisel.

Küllap tasub teada, et näiteks muusika kuulamine parandab üldist keskendumis- ja kuulamisoskust. Teadlased on näidanud, et mida enam inimene musitseerib, seda kõrgem on tema akadeemiline võimekus ja vaimne heaolu.

Muusikaõpetuse erilisele tähendusele isiksuse arengus on viidanud ka erinevad aju-uuringute tulemused. Seeläbi on muusikaõpetuse sisu ja korraldus muutunud päevakajaliseks teemaks ka teistes riikides, näiteks Soomes ja Saksamaal. Samuti on üha enam kasvanud muusika roll õpilaste sotsiaalsete oskuste ja üldise kultuuripildi loojana. Viimane väide on eriti teravalt esile kerkinud koroonapandeemia järgses ühiskonnas ja inimeste vahelises suhtluses.

Loe rohkem:  Paindliku õpiraja andmed aitavad ennustada õppija õpiedukust | Teadus 3 minutiga

“Loodan, et tulevikus ei saa muusikast või kunstist pelgalt enamlevinum teraapia vorm inimeste sotsiaalsete oskuste ja vaimse heaolu toetajana.”

Jätkuvalt laulurahvas olemiseks, on oluline, et üldhariduskoolides säilitatakse muusikaõpetus kohustusliku õppeainena esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni. Haridus peab ühiskonna alustalana olema midagi kindlat ja süsteemset. Nagu ütles akadeemik Tarmo Soomere 2019. aastal, et kuigi me täpselt ei tea, mis on Eesti hariduse eduvõti, võib selleks hüpoteetiliselt olla see, et sunnime õpilasi rohkem, kui politsei lubab, õpetades neile muusikat, kunsti, kirjandust ja kehalist kasvatust.

Seega peaksime tulevikku vaadates tegelema muusikaõpetuse väärtustamisega, et vältida soovimatuid tagajärgi. Traditsioone lõhkuda on lihtne, kuid nende ülesehitamine äärmiselt keeruline. Loodan, et tulevikus ei saa muusikast või kunstist pelgalt enamlevinum teraapia vorm inimeste sotsiaalsete oskuste ja vaimse heaolu toetajana.

2228634h2aa5t24

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi “Teadus 3 minutiga” raames, mille finaal toimub 2. veebruaril.

Kadi Kaja on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika magistriõppe ning jätkab õpinguid alma materis. Tema doktoritöö uurib muusikaõpetuse õppesisu kujunemist läbi ajaloo. Kadi töötab õppejõuna, on osalenud EMTA muusikauuringute töögrupis, konverentsidel ja avaldanud artikleid. Üldhariduskooli muusikaõpetajana on ta juhendanud koolikoore, koostanud vabariiklikke ja rahvusvahelisi muusikaolümpiaade. Kadi on Eesti Vabariigi aasta õpetaja 2019 preemia laureaat. (485)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mitmekülgne muusikaõpetus on oluline kultuuri kestlikkuse tagamisel. Muusikaõpetus mitte ainult ei arenda inimeste loomingulist ja kunstilist väljendusoskust, vaid aitab ka säilitada ja edendada rahvuskultuuri ning pärandit. Lisaks sellele on teaduslikult tõestatud, et muusikaõpingutel on positiivne mõju inimeste vaimsele tervisele ning üldisele heaolule. Seega, on oluline tagada, et muusikaõpetus oleks kättesaadav ning mitmekülgne kõigile huvilistele, et toetada kultuuri kestlikkust ja arengut.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga