Michal õigustas sadade miljonite eurode taastuvenergiatoetuseks maksmist | Majandus

2244915h94f2t24

Michal on Eesti energiapoliitika keskne figuur, kes õigustab suuri summasid taastuvenergiatoetuste maksmiseks. Tema roll ja otsused mõjutavad sadade miljonite eurode suunamist säästva energia arendamisse. Kuid kas sellised investeeringud on tõesti vajalikud ja kas need toovad reaalset kasu majandusele? See küsimus tekitab palju vastuolusid ja arutelusid nii poliitikute, ettevõtjate kui ka kodanike seas. Kuid üks on kindel – Michali poolt tehtavad otsused kujundavad Eesti majanduse tulevikku oluliselt.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul tegi valitsus taastuvenergeetika valdkonnas ühe lähiajaloo suurima otsuse ja valitsuse eesmärk on odavam elektri hind. Uute meretuuleparkide toetusteks kulub 20 aasta vältel kokku umbes kaks miljardit eurot, kuid Michal ei leia, et selle raha eest oleks mõistlikum rajada tuumajaam, sest tuumadebatt on tema sõnul alles alguses.

Oktoobris avaldas kliimaministeerium plaani, et Eesti sajaprotsendiline taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 on täidetav maismaatuuleparkidega, mille rajamist toetatakse kuue teravatt-tunni ulatuses elektritoodangule hinnagarantiid kehtestades, mille tase selgub vähempakkumistel.

Neljapäeval aga kiitis valitsus heaks hoopis kulukama lahenduse, mille käigus antakse vähempakkumistel hinnagarantii märksa suuremale tootmismahule nelja pluss nelja teravatt-tunni ulatuses, millest osa on reserveeritud meretuuleparkide rajamiseks. Nende rajamine aga läheb elektritarbijatele ja ühiskonnale maismaaparkidest kallimaks.

Michal ütles ERR-ile kannapöörde selgituseks, et eesmärk on odavam energia hind.

“Kui keegi hakkab rääkima, et eesmärk on kallim hind, siis ta muidugi on sügavalt eksiteel,” sõnas ta.

Küsimusele, millist toetuste mahtu aastas eeldatakse ja kas 100 miljonit eurot aastas, mida sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets on maininud, vastab tõele, vastas Michal, et inimese jaoks loeb tegelikult elektri hind.

Ta tõi välja, et tänane taastuvenergia tasu maht on 88 miljonit eurot, kui tarbimine on 8,3 teravatt-tundi aastas, aga kui tarbimine on 16 teravatt-tundi aastas, siis võib see tasu olla ka kahekordne, kuid ühiku kohta on ta endiselt sama.

Loe rohkem:  Ökonomist: hinnad võinuks eelmise aasta teises pooles isegi langeda | Majandus

“Kui tarbimise maht kasvab ja taastuvenergia tootmise või toetuse maht võib endiselt jääda samaks, siis kogu elektri hind tema jaoks on odavam ja see on selle tegevuse eesmärk,” lausus ta.

Kokkuvõttes pole Michali sõnul toetuse määr nii palju küsimus kui see, et meil oleks tarbimist, mille vastu seda teha, ja siseriiklik piirang, mis on väga oluline, et me ei maksaks selle eest, mis välja läheb, vaid selle eest, mis Eesti majandusse läheb.

Uue plaani järgi kehtiks uutele maismaatuuleparkidele toetusskeem 12 aastat ja meretuuleparkidele 20 aastat. Kui 20 aasta vältel maksta aastas 100 miljonit eurot toetusteks, siis kogu perioodi jooksul kulub selleks kaks miljardit eurot. Küsimusele, kas selle summa eest ei oleks mõistlikum energeetikas midagi muud teha, näiteks rajada tuumajaam, vastas Michal, et tuumajaama debatti valitsus neljapäeval alles alustas ja tulevikuvaates on tuumaenergeetikal kindlasti koht.

“Täna ei ole ju suur saladus, et üks koalitsioonipartner on väga vastu tuumaenergeetikaks mandaadi andmisele ja see on loomulikult nende õigus, nende maailmavaade. Kui selle mandaadi saaks, meie saaks omalt poolt ettevalmistusi jätkata ja halvim, mis Eesti jaoks saaks selle käigus juhtuda, on see, et me saaks suure hulga tuumaenergeetika valdkonna teadmistega inimesi,” sõnas kliimaminister.

Kui aga jõuda tuumajaama rajamiseni, siis tuumaenergeetikale riik tema kinnitusel mingit toetusmehhanismi ette ei näe.

Kliimaministeeriumi peatselt ametist lahkuv asekantsler Timo Tatar on varem kinnitanud, et sajaprotsendilise taastuvelektri eesmärk on Eestis täidetav ka juba praegu ettevõtjate poolt planeeritavate maismaaparkidega. Meretuuleportfelli puhul aga maksaks elektritarbija aastas umbes 200 miljonit eurot rohkem kui samaväärse toodangu hübriidparkide puhul.

Sellist seisukohta väljendas kliimaministeerium veel kolm nädalat tagasi. Küsimusele, kuidas toimus nii järsk muutus, vastas Michal, et muutus pole nii dramaatiline.

Loe rohkem:  Soome energiamüüjad pakuvad fikseeritud hinnaga pakette Eestist soodsamalt | Majandus

“Me teeme oma tööd sellepärast, et leida parim võimalik lahendus /…/ Me ei ole nii uhked, et me arvaks, et meie pakutud lahendus on parim, kui kellelgi teisel on paremad argumendid, arvutused või me saame uut informatsiooni. /…/ See kokkulepe või tasakaal sündis ikkagi teadmisest, et turuosaliste tagasiside ütleb, et tehnoloogianeutraalsena see pakkumine poleks töötanud, me poleks ilmselt saanud meretuuleparke, see on mitme turuosalise tagasiside. Oleksime saanud pigem liiga palju ühetaolist,” ütles minister.

Eelmine lahendus eeldanuks tema sõnul ka eraldi toetusskeemi salvestusele, nüüd aga seda ei tule.

Kokkuvõttes tundub, et Michalil on veenvad argumendid taastuvenergiatoetuste maksmiseks sadade miljonite eurode ulatuses. Ta rõhutas vajadust keskkonnasõbraliku energiatootmise järele ning selle olulisust majanduse jaoks. Kuigi mõned võivad olla skeptilised suure summa toetuste osas, tundub, et see on investeering tulevikku. Eesti majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb edaspidi järjepidevalt toetada taastuvenergia arendamist. Michali argumentatsioon on selles osas veenev ja võib aidata kaasa puhtama tuleviku saavutamisele Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga