Kliimaminister plaanib tuuleparkide toetamise kavas kannapööret | Majandus

2248860h2217t24

Tere tulemast Eesti! Viimastel aastatel on tuuleenergia olnud oluline teema kliimamuutuste leevendamisel ja taastuvenergia tootmise suurendamisel. Kuid viimasel ajal on kliimaminister kavandanud olulisi muudatusi tuuleparkide toetamise kavas, luues põneva pöörde majanduslikus poliitikas. Selle eeldatav mõju majandusele ja keskkonnale on suur. Artiklis kajastatakse seda olulist sammu ja arutletakse selle mõju üle kohalikule ja rahvusvahelisele tasandile.

Kliimaminister Kristen Michal käis välja plaani pakkuda eraldi hinnapõrandat nii mere- kui maismaatuuleparkidele. See võib küll tähendada arendajatele saja miljoni euro suurust toetust aastas, kuid sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa hinnangul võib see siiski anda odavama lõpphinna.

Michal ütles ERR-ile, et ei kommenteeri tuuleparkidega seotud mõtteid enne, kui otsused on tehtud. Kolmapäevasel Eesti Päevalehe energeetikakonverentsil esitles aga Michal plaani, mis erineb senipakutust tunduvalt.

Sügisel pakkus kliimaministeerium arutamiseks vähempakkumise, mille järgi pakuks riik hinnapõrandat kuni kuuele teravatt-tunnile taastuvenergiatootmisele. Kusjuures kandideerimisel polnuks vahet, kas planeeritakse mere- või maismaaparki. Peaasi, et elekter jõuab võrku 2030. aastal.

Hinnapõrand tähendab, et kui elektri hind langeb teatud tasemest ehk põrandast läbi, maksab riik tootjale vahe kinni. Meretuuleparkide arendajad teatasid seepeale, et meede soosib maismaatuuleparke.

Neljapäeval avaldas kliimaminister Kristen Michal uue plaani. Selle järgi tehtaks eraldi kaks vähempakkumiste vooru. Nelja teravatt-tunni jagu tootmist oodataks plaani järgi 2029. aasta lõpuks ja sama palju merele 2033. aasta lõpuks

Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa sõnul vajab Michali plaan täiendamist. Sotside üks mure puudutab Läänemetsa sõnul praegu seadusesse pandud ambitsiooni katta taastuvenergiaga sada protsenti Eesti aasta keskmisest elektritarbimisest.

“Hetkel käib jutt sellest, et võib-olla peaks kauem tegema. Me arvame, et ambitsiooni tuleb hoida. Teine küsimus puudutab seda, kas toetust maksta kogu energiatootmise pealt või siis ainult selle tootmise pealt, mis kasutatakse ära Eestis,” lausus Läänemets.

Loe rohkem:  Tuleva sai eksitavate ja vigadega reklaamide eest 100 000 eurot trahvi | Majandus

Tema sõnul loodab kliimaministeerium, et taoline tingimus julgustaks arendajaid salvestusvõimsusi tootma.

“On ka teistsugune hinnang, et need, kes oleks võimalikud arendajad ka salvestustehnoloogiate puhul, ütlevad, et selle peale ei teki salvestusvõimsusi. Kui see toob juhuslikult kaasa selle, et ettevõtjal on riskid ja ta selle raha peab saama, siis lõppkokkuvõttes võib see äriplaan kallimaks minna. Ja see ongi see vaidlus,” ütles Läänemets. 

Sestap tuleb tema sõnul muu hulgas arutada, kas salvestusvõimsuste tarbeks on vaja eraldi toetusskeemi. 

Põhimõtet, et meretuuleparkidele ja maismaaparkide vähempakkumised tuleks lahku lüüa, näivad toetavat nii sotsiaaldemokraadid kui Eesti 200.

Läänemetsa sõnul oleks võimalikus toetusskeemis nii hinnapõrand kui -lagi. Tema kinnitusel oli Michali esitletud memos kirjas, et aastas tuleks tuleks toetusskeemi alusel välja maksta umbes sada miljonit eurot.

“Aga küsimus ei ole see, kui palju me toetust maksame, vaid küsimus on see, milline on lõpuks energia hind tarbijale. Kõigi siht on see, et meil lõpuks energia hind ka toetuse maksmisega on inimesele ja ettevõtjale odavam kui ilma toetust maksmata. Lihtsalt toetuse summat ja taastuvenergia tasu suurust ei ole mõtet vaadata. See näitab ainult asja ühte poolt. Küsimus on lõpuks, mis on lõpphind,” ütles Läänemets. 

Nii näiteks nõustub Läänemets, et maismaatuulele suuremat konkurssi korraldades peaks tõenäoliselt vähem toetust maksma.

“Küsimus on jälle lõpuhinnas, sest talveperioodidel maismaal ei ole seda tuult ehk siis läheb energia hind üles. Ja kui me nüüd teeme meretuulepargid, siis ta on küll kallim, aga tuult on sellel perioodil rohkem. Ja kokku need mõlemad tasakaalustavad teineteist ja annavad kõige parema ja kõige odavama hinna,” lausus ta. 

Missuguseid meretuulepargi projektid 2033. aastaks valmivad, sõltub paljudest muutujatest. Praegu on kõige hoogsamalt edenenud Liivi lahte plaanitavad Utilitas Windi 1200-megavatise võimsusega tuulepark,  mis ettevõtte juhi Rene Tammisti sõnul võiks valmida juba sellel kümnendil. Samas ajahorisondis räägib Enefit Green oma tuhandemegavatise võimsusega tuulepargist. 1400-megavatise võimsusega parki planeeriv Saare Wind Energy on üsna palju uuringuid jõudnud teha Saaremaa lääneranniku lähistel. 

Loe rohkem:  Ukraina põgenike arvelt suurenesid mullu kõik tööjõu näitajad | Majandus

Tammisti sõnul mahuks nelja teravatt-tunnisesse toetusmehhanismi umbes ühe teravati jagu meretuuleparkide tootmisvõimsust. See ei tähenda, et võimalikul konkursil parim pakkuja kogu meetme mahu endale saab.

“See sõltub sellest, kuidas arendajad oma plaane seavad. Välistatud ei ole ka see, et teatud kogus elektrienergiat soovitakse müüa pikaajaliste lepingutega. Või siis võetakse risk ja toodetakse teatud kogus elektrit turule. See sõltub erinevate arendajate valitud strateegiast. Vähempakkumine ei tähenda, et arendajad kogu seda kogust tulevad pakkuma,” lausus Tammist.

Kliimaministeri tuuleparkide toetuskava muutmine võib olla positiivne samm Eesti energiaülemineku suunas. See võimaldab rohkem taastuvenergia projekte ja vähendab sõltuvust fossiilkütustest, aidates seeläbi kaasa ka kliimamuutuste leevendamisele. Kuigi muutus võib tekitada vastuseisu ja küsimusi, on oluline arvestada pikaajaliste keskkonnaalaste eesmärkidega ning otsida jätkusuutlikke lahendusi energia tootmiseks. Tuuleparkide edasine toetamine võib anda olulise panuse Eesti majandusele ja keskkonnale ning innustada teisi riike järgima samas suunas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga