Merilo: Ukrainale antud relvade kasutamisele piirangu panemine oli rumalus | uudised

2272956hf8bdt24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime värskest uudisest, kus endine kaitseminister Jüri Merilo väidab, et relvade kasutamisele Ukrainas seatud piirang oli viga. See uudis on tekitanud palju poleemikat ja arutelu üle kogu riigi. Kuidas see mõjutab Eesti suhteid Ukrainaga ja milliseid poliitilisi tagajärgi see kaasa toob? Kas olete selle teema kohta juba midagi kuulnud või sooviksite rohkem teavet saada? Jääge meiega ja saate teada kogu loo tagamaa ja tulevikuperspektiivi kohta!

Lääneriikide otsus piirata Ukrainale antud relvade kasutamist üksnes Ukraina territooriumile, oli viga, ütles tulevane kaitseväe juhataja kolonel Andrus Merilo “Esimeses stuudios”.

Merilo ütles saates, et tema roll kaitseväe juhatajana on potentsiaalselt eesootava sõja ärahoidmine.

Ta märkis, et juba pikemat aega on räägitud, et küsimus ei ole selles, kas sõda tuleb Eestisse, vaid millal. Tema sõnul peab Eesti selleks valmistuma.

“Me teame ka ajalugu vaadates ja teatud poliitilisi ja majanduslikke arenguid vaadates, et me tõenäoliselt liigume juba käimasoleva suure sõja edasise eskalatsioonini. Selles mõttes meil ei tasu ka ennast petta ja öelda, et kunagi seda ei juhtu. Pigem peaksime harjuma, et see juhtub, küsimus on millal, ja valmistuma selleks, et see ära hoida, kui see hetk kätte jõuab,” rääkis ta.

Merilo hinnangul ei ole mõtet ka lugeda aastaid, millal sõda võib alata.

“Fakt on see, et sõda Ukrainas on käinud juba 10 aastat, kaks aastat tagasi see eskaleerus järgmisesse etappi, mis on täiemahuline rünnak, kus on sajad tuhanded inimesed hukkunud mõlemal poolel tõenäoliselt, ja see sõda täie jõuga läheb edasi. Selles mõttes tegelikult on sõda alanud, meie jaoks kriis juba käib. Küsimus on selles, mis faasi see kriis edasi areneb. Pead liiva alla peita pole mõtet, öelda, et äkki sõda hakkab kolme aasta pärast, sest sõda juba käib,” kommenteeris ta.

Loe rohkem:  Helme alustab konsultatsioone peaministri umbusaldamiseks | uudised

“Ja pealegi Venemaa tõenäoliselt, kui tal on plaan oma sõjalist agressiooni jätkata mujal suundades, siis ta kindlasti ei oota neid aastaid, et meile anda ettevalmistusaega,” lisas ta.

Kui Venemaa peaks Eestit ründama, siis tuleb Merilo sõnul püüda viia lahingumõjud Eesti territooriumilt ära.

“Sõjalisest loogikast lähtudes me kaotame, kui võitleme ainult nendega, kes üle piiri tulevad. Sest suurtükid, mis meid hakkavad hävitama, asuvad ju Venemaa territooriumil. Seega me peame mõjud viima kohe võimalikult sügavale. Nii nagu oleme näinud ka Ukrainas, kui ta sai vahendid, siis olukord lahingus muutus ja Ukraina kasuks,” selgitas ta.

See, et Ukrainale relvi andnud lääneriigid seadsid piiranguid, et neid tohib kasutada ainult Ukraina territooriumil, oli Merilo hinnangul vale.

“Sõjalises mõttes oli see selgelt rumalus. Selline piirangu peale panemine maksis ka väga karmilt kätte ja on täna ka üks põhjuseid, miks Ukraina on tagasi kaitsvas seisundis ja üritab Venemaa vastupealetungi tõrjuda,” rääkis ta.

“Ehk sellise piirangu panek on sõjalises mõttes täiesti vale, seda poleks tohtinud panna. Ja kui hirm oli ainult selles, et eskalatsiooni ei toimuks, siis nagu me näeme, ka see ei olnud õigustatud. Seega ma arvan, et see poliitiline piirang oli täiesti vale,” lisas kolonel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Merilo seisukoht Ukrainale antud relvade kasutamisele piirangu panemise kohta on vastuoluline. Kuigi mõned võivad nõustuda tema arvamusega, et see oli rumalus, võib teiste arvates olla oluline kaaluda Ukraina olukorda ja vajadust kaitsta end välisriigi agressiooni eest. Igatahes on oluline jälgida, kuidas antud teema areneb ja milliseid samme võetakse olukorra lahendamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga