Mart Kangro: kõik mu lavastused keerlevad ühe asja ümber | Teater

1885195h30b0t24

Mart Kangro is an Estonian theater director whose works are known for their unique and thought-provoking themes. With a keen eye for detail and a passion for storytelling, Kangro’s productions revolve around one central idea, captivating audiences with their depth and complexity. His innovative approach to theater has earned him critical acclaim and a dedicated following in Estonia and beyond. Join us as we explore the world of Mart Kangro and discover the magic of his unforgettable productions.

30. märtsil esietendub Teater Ekspeditsioon egiidi all Mart Kangro uuslavastus “Inimese anatoomia, mis lavastaja sõnul tegeleb paradoksidega inimese sees.

Lavastus tuleb ettekandmisele Sakala 3 teatrimaja kammersaalis. Kümme päeva enne esietendust hakkab Kangro sõnul ruum juba ilmet võtma. “See, mis me selle ruumiga teeme siin, on võib-olla teatrivaatajale ootamatu. See kammersaal on väga pompöösne ruum, olles vana kasiino oma lühtrite ja dekooriga, ja on lavastuste andmise mõttes väga nõudlik ruum. Ma teadsin, et ma pean selle ruumiga midagi tegema, aga ma jätan üllatuseks selle vaatajale.”

“See lavastus on omamoodi seisundikirjeldus ühele inimesele, kes otsib vastuseid küsimustele, mis tekivad, kui ta mõtestab ümbritsevat ja enda suhet sellesse tänases päevas. Aga ta justkui otsiks neid vastuseid valest raamatust. Midagi sellist, et üritan tõlkida hispaaniakeelset teksti, aga kasutan inglise-eesti sõnastikku ja siis olen üllatunud, et miks lausete mõte kuidagi ei päde,” rääkis lavastaja.

Kuigi “Inimese anatoomia” on metafoor, viitab teatmeteoslik pealkiri Kangro sõnul eelmise sajandi veendumusele, et kõike saab faktide ja loogikaga põhjendada. “Ma tahaks loota, et see lavastus on ka koomiline ja absurdimaiguline. Me oleme inimestena kohati sellised veidrad, loodame parimat ja võib-olla selles ülipüüdlikkuses mõjume natuke ka koomiliselt, võtame mõnikord ülitõsiselt asju, mida ei peaks võtma ja teeme sellest suure numbri. Aga samas võib-olla väga olulised muutused või faktorid me jätame hoopis kahe silma vahele,” rääkis Kangro ja lisas, et selliste paradoksidega tegelemine moodustabki lavastuse sisu.

Loe rohkem:  Vanemuise juurdeehituse eskiis ei vasta linna detailplaneeringule | Teater

Tähtis osa on lavastuses Kangro sõnul ka ruumikogemusel. “Mulle on kogu aeg oluline olnud see, mis seal ruumis siis aset leiab. Teater on selline, et me tuleme sinna, oleme koos, on etendaja ja on publik, aga me jagame sama aega ja ruumi. Mis kogemus meil seal siis on? Ta saab olema ruumikogemuslik lavastus paljuski,” sõnas ta.

Kangro sõnul keerlevad kõik tema lavastused selle ümber, kuidas inimene annab endast mingis olukorras parima, aga asjad kukuvad ikka välja nii nagu nad kukuvad “Ma teen ühte ja sama asja erineval moel ja mul ei ole häbi seda tunnistada,” sõnas ta. “Nii võikski olla, sest inimesena meil on ju üks ja seesama elu, sinna lihtsalt tuleb mingeid paragrahve, teadmisi ja kogemusi juurde, mis natuke nihestavad seda eelmist perspektiivi.”

“Kui me üritame ka maailma tõlgendada, siis see sama küsimus, et me ju oleme varem olnud nendes situatsioonides. See kõik käib nagu mööda spiraali, et kuidas me jälle siis samade rehade otsa astume või üllatume juba ammu tuntud vanadest asjadest? Samade teemadega teise nurga alt tegeleda ei ole ma arvan kunstniku jaoks mingi patt,” märkis Kangro.

“Inimese anatoomias” astuvad lavale Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Katariina Tamm. “Mul on nendega juba oma ajalugu ja selles mõttes ta ei tule tühjalt kohalt. Ma tegin nende samade inimestega viimati “Lorem ipsumit” ja kuidagi ka selle eelmise lavastuse mingit hingamist on ka meil selles töös. Mulle on järjepidevus oluline. Näitlejaid, kes mind välja kannatavad ja usaldavad mind, neid väga palju ei ole, mul on väga hea meel nendega koos seda teha,” kinnitas Kangro.

Loe rohkem:  Allan Noormets: kui saan karjääri lõpuni vajalik olla, on kõik hästi | Teater

Klassikalist tekstiraamatut Kangro sõnul lavastusest pole. “Mingid stseenid on paberil kirjas pigem partituurina. Me omakeskis kasutasime sõna “sümfoonia” kirjeldamaks, kuidas mingi asi kokku kõlab. Et inimesed valesti ei mõistaks, siis ta on üsna muusikaline lavastus, aga see ei tähenda, et me laulame või tantsime seal.”

Varasemast rohkem on Kangro kasutanud ka tsitaate teistelt autoritelt. “Prooviprotsessi ajal sattus meie lauale Ronald David Laingu “Omadega puntras”. Ta on inglise literaat ja psühhiaater, kes oli omamoodi uuenduslik ja need tema teksti- ja sõnamängud, harutamaks lahti seda inimpsüühikat ja suhtepuntraid, kõlasid kokku meie lavastuse teemaga. Nii et seal on juba eelnevalt olemasolevat teksti.”

Kuigi kõik Kangro lavastused tegelevad laiasd laastus samade teemadega ning neid läbib ühtne joon, ei nõua “Inimese anatoomia” Kangro sõnul vaatajalt mingisugust eelhäälestust. “Ta ei ole kindlasti jutustav, narratiivne, ta on rohkem kujundlik, läbipõimitud ja võib-olla abstraheeriv lavastus. Aga ma ikkagi loon inimesele ja ma üritan väga mõelda sellele, kuidas see publik seal on, et ta saaks sealt kogemuse kaasa võtta, mille üle mõtteid mõlgutada. Mingit eelhäälestust see küll ei vaja,” kinnitas Kangro.

Mart Kangro on Eesti teatrimaastikul tuntud lavastaja, kelle loomingut iseloomustab põnev ning sügavamõtteline lähenemine lavastustele. Tema lavastused on alati keerelnud ühe konkreetse teema või idee ümber, luues vaatajaskonnale sügavaid ja mõtlemapanevaid elamusi. Kangro on suutnud tuua lavale keerulised ja aktuaalsed teemad, mis panevad meid maailma ja iseendaga tõsiselt tegelema. Tema loomingu kaudu avaneb meile uusi perspektiive ning pakub mõtteainet veel pikemaks ajaks pärast etenduse lõppu. Kangro on kindlasti üks Eesti teatrikunsti tipptegijaid, kes jätkuvalt inspireerib ja liigutab oma publikut.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga