Macron ei välista lääne maavägede saatmist Ukrainasse | Välismaa

2281620ha2d7t24

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on tekitanud poleemikat, teatades, et ta ei välista lääne maavägede saatmist Ukrainasse Vene agressiooni tõkestamiseks. See üllatav avaldus on tekitanud laialdast arutelu Euroopas ja kaugemalgi. Macroni julge seisukoht näitab tema valmisolekut kaitsta Euroopa Liidu liitlasi ja vastu astuda Venemaa agressiivsele poliitikale. Küsimus Ukraina konflikti eskaleerumisest on saamas üha aktuaalsemaks ning see teema jätkab tõusmist rahvusvahelise poliitika päevakorda.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas esmaspäeval, et luuakse uus koalitsioon varustamaks Ukrainat kaugmaarakettide ja laskemoonaga. Macron lisas, et isegi lääne maavägede saatmine Venemaa sissetungi vastu võitlema ei tohiks olla välistatud.

Oluline teisipäeval, 27. veebruaril kell 5.40:

– Macron ei välista lääne maavägede saatmist Ukrainasse;

– ISW: Vene väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi;

– Zelenski sõnul töötab Sõrskõi välja kaks kava edasiseks tegutsemiseks.

Macron ei välista lääne maavägede saatmist Ukrainasse

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas esmaspäeval, et luuakse uus koalitsioon varustamaks Ukrainat kaugmaarakettide ja laskemoonaga. Macron lisas, et isegi lääne maavägede saatmine Venemaa sissetungi vastu võitlema ei tohiks olla välistatud.

“Täna puudub konsensus maavägede saatmiseks. Aga midagi ei tohiks välistada. Teeme kõik, mis on vajalik, et Venemaa ei saaks seda sõda võita,” ütles Macron pärast Euroopa liidrite kohtumist Pariisis.

Macron ütles, et uus koalitsioon luuakse selleks, et tarnida Ukrainale kesk- ja kaugmaarakette ja pomme.

“Oleme veendunud, et Venemaa lüüasaamine on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse jaoks hädavajalik,” toonitas Macron.

Ukraina on pikka aega palunud oma liitlastelt eelkõige kaugmaarakette, mida on vaja näiteks Vene vägede positsioonide, sõjaväeladude ja muude oluliste sihtmärkide tabamiseks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski osales Pariisi kohtumisel videolingi vahendusel ja kinnitas, et Ukraina kaitselahing Venemaa vastu tugevdab aastakümnete jooksul kõigi riikide julgeolekut.

Loe rohkem:  Kompartei peatas Hiina börsil lühikeseks müügi | Välismaa

“Kuna iga Venemaa kaotus ja lüüasaamine õpetab Venemaale ja kõigile teistele Euroopa ja vaba maailma vastastele, et agressioon ei tasu ennast ära,” sõnas Zelenski.

Kohtumisel osalenud Soome president Sauli Niinistö sõnas esmaspäeval, et Ukraina ühiseks toetamiseks tuleb leida uusi viise.

“Tõhustame tegevust. Loomulikult eriti relvaabi, laskemoona ja õhutõrje puhul,” ütles Niinistö presidendikantselei pressiteate kohaselt. 

ISW: Vene väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi. Seda kinnitavad 26. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed liikusid edasi Bilohorivka asula lähedal. Venemaa jätkab ka Sõnkivka lähistel asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Luhanski oblasti juht teatas samuti, et Venemaal on piirkonnas 10 korda rohkem suurtükimoona kui Ukrainal

Vene väed liikusid veidi edasi ka Bahmuti suunal. Vene väed jätkavad ka Ivanivske lähedal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Üks Vene sõjablogija väitis, et piirkonnas tegutsevad ka Venemaa õhudessantväelased (VDV). Samuti käivad lahingud endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Avdijivka suunal vallutasid Vene väed Lastotškõne asula. Ukraina Tauria vägede pressiesindaja teatas esmaspäeval, et Ukraina väed taganesid Lastotškõnest ja rajasid kaitsepositsioonid Orlivka-Tonenke liinil. 26. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad veel, et Vene väed jõudsid Siverne asulasse. Vene sõjablogijad väitsid taas, et Vene väed vallutasid kogu Siverne. Pole veel siiski olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid Siverne täielikult vallutada. 

Zelenski sõnul töötab Sõrskõi välja kaks kava edasiseks tegutsemiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval usutluses telekanalile CNN, et Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi töötab välja kaks varianti edasiseks tegevuseks, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Loe rohkem:  Viimane küsitlus: Trumpi toetus kasvas New Hampshire'is 60 protsendini | Välismaa

“Ilma USA abita pole Ukrainal mitte ainult raske lahinguväljal uusi edusamme saavutada, vaid jätkata sel aastal ka enda kaitsmist,” rääkis president.

Aeg on riigipea sõnul ülioluline, sest Venemaa võib proovida korraldada uut pealetungi juba mai lõpus.

“Inimesed on valmis, aga laskemoona pole ettevalmistatud ja üksused pole seega valmis. Mitte ainult meie vastupealetungiks, vaid nad ei ole valmis end kaitsma. Tugevad olema. See saab olema väga raske ,” rõhutas Zelenski.

Presidendi sõnul töötab Ukraina relvajõudude uus ülemjuhataja Sõrskõi edasiseks tegevuseks välja kaks varianti ehk kui Kiiev saab USA abi, siis saab hakata Vene sissetungijaid tagasi tõrjuma ja kui mitte, siis peab keskenduma ainult kaitsele.

President kinnitas samas, et rääkis USA esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga abipaketist ja tundis end pärast seda vestlust optimistlikult.

“Ta ütles, et teeb kõik Ukraina toetamiseks ja on meie poolel ning mõistab, kui kangelaslikud on meie inimesed, meie sõdurid ja tsiviilisikud. Aga kui nad meelt muudavad, siis on see meie jaoks suur probleem,” lõpetas Zelenski usutluse.

Kuigi Macron ei välista lääne maavägede saatmist Ukrainasse, on oluline meeles pidada, et otsused sõjaliste jõudude paigutamise kohta peavad olema ettevaatlikult kaalutletud ning kooskõlastatud teiste riikidega. Ukraina konflikt vajab diplomaatilist lahendust, mitte edasist eskaleerumist. Macroni seisukoht näitab siiski Euroopa Liidu valmisolekut toetada Ukrainat selle rasketes oludes, ning lootust, et rahu saavutamise nimel leitakse konstruktiivne lahendus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga