Sõja 733. päev: USA hinnangul suudab Ukraina Vene armeed sõjaliselt lüüa | Välismaa

Tensions between Ukraine and Russia have reached a boiling point as the conflict enters its 733rd day. The United States has recently made a bold declaration, stating that Ukraine has the capability to defeat the Russian army in battle. These strong words have sparked hope among the Ukrainian people and raised concerns in Moscow. As the world watches this volatile situation unfold, the question remains – will Ukraine be able to stand up against its powerful neighbor and secure its sovereignty?

Oluline esmaspäeval, 26. veebruaril kell 22.10:

– Saksamaa saatis Ukrainale 14 000 mürsku;

– Ukraina on saanud kätte vaid 30 protsenti EL-i lubatud mürskudest;

– Ukraina väejuht: korraldame asulate kaitset Avdijivkast läänes;

– Zelenski: Ukraina vastupealetungi plaan jõudis enne algust Kremlisse;

– Ministri hinnangul on Ukraina Shahed-tüüpi droonide toodang Venemaaga võrdne;

– Slovakkia peaminister väidab, et mõned lääneriigid kaaluvad oma sõdurite saatmist Ukrainasse;

– Ukraina inimõigusvolinik kinnitas seitsme Ukraina sõjavangi hukkamist;

– Ukraina armee teatas taandumisest Lastotškõne külast;

– USA hinnangul suudab Ukraina Vene okupatsiooniarmeed sõjaliselt lüüa;

– ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi;

– Ukraina õhutõrje hävitas 14 hulkurdroonist üheksa;

– Zelenski: 2024. on aasta, mis määrab sõja lõpu;

– Biden kavatseb arutada USA kongressi juhtidega eelarvet ja välisabi.

Saksamaa saatis Ukrainale 14 000 mürsku

Saksamaa teatas uuest abipaketist Ukrainale, mille käigus saatis Berliin Ukrainasse 14 000 mürsku Bundeswehri laovarudest. Tegemist on Saksamaal toodetud 155-millimeetrilise kaliibriga laskemoonaga.

Lisaks sai Ukraina neli demineerimismasinat WISENT 1 ja 250 sapööride tööriistakasti.

Abipakett sisaldab ka 10 luuredrooni Vector, 22 droonivastast süsteemi, 12 satelliitside terminali ja neli autot piiri valvamiseks.

Varem veebruaris lubas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et Berliin saadab Kiievile uue abipaketi, mille maksumuseks on 1,1 miljardit eurot.

Kokku on Saksamaa juba saatnud või lubas tulevikus saata Ukrainasse 28 miljardi euro väärtuses sõjaabi, millest seitsme miljardi väärtuses sõjaabi peab jõudma Ukrainasse juba sel aastal.

Ukraina on saanud kätte vaid 30 protsenti EL-i lubatud mürskudest

Ukraina on saanud praeguseks kätte vaid 30 protsenti Euroopa Liidu lubatud miljonist suurtükimürsust, ütles president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval.

Pärast kaht aastat täiemahulist sõjategevust võitluses Venemaaga ning sisekemplust liitlasriikide poliitmaastikul on Kiievil teravaim puudus laskemoonast, mida läheb vaja eeskätt rindejoonte kaitsmiseks.

“Miljonist mürsust, mida Euroopa Liit meile lubas, ei tulnud isegi 50 protsenti, vaid 30 protsenti, kahjuks,” ütles Zelenski Kiievis ühispressikonverentsil Bulgaaria peaministri Nikolai Denkoviga.

EL lubas miljonit mürsku eelmisel aastal, ent möönis jaanuaris, et suudaks esialgselt lubatust vaid pool edastada märtsiks.

Ukraina kutsus veebruaris EL-i astuma koheseid samme tarnete kiirendamiseks, kasutades selleks vajadusel regulatsioonide leevendamist ja kaitsefirmadega kokkulepete allkirjastamist.

Sestsaadik on Kiievi väeüksustel tulnud taanduda idaosa rindelinnast Avdijivkast, mis oli Moskva okupatsiooniväe jaoks esimene suurem maa-alaline võit enam kui aasta jooksul.

Denkov saabus varem esmaspäeval valitsusdelegatsiooni eesotsas visiidile Ukrainasse. Delegatsiooni kuuluvad justiits-, keskkonna- ja energeetikaminister – Atanas Slavov, Julian Popov ja Rumen Radev, asekaitse- ja asevälisminister Stanimir Georgiev ja Tihhomir Stoitšev, samuti kaitseväe ülem admiral Emil Eftimov.

Ministri hinnangul on Ukraina Shahed-tüüpi droonide toodang Venemaaga võrdne

Ukraina suutlikkus toota Iraani Shahedidele sarnaseid droone pole enam Venemaast nõrgem, ütles Ukraina strateegilise tööstuse minister Oleksandr Kamõšin.

Ukraina on tugevalt panustanud ründedroonide tootmisse, eesmärgiks toota tänavu miljon drooni. Ukrainlaste droonid suudavad Shahedidega võrreldes kanda sama palju lõhkeainet, sama on ka lennuulatus ja muud tehnilised parameetrid, ütles Kamõšin.

Ukraina väejuht: korraldame asulate kaitset Avdijivkast läänes

Vene invasiooniväed suurendavad Tauria suunal õhulöökide ja rünnakute arvu, Ukraina üksused tugevdavad kaitseliini Avdijivka piirkonnas, ütles esmaspäeval Tauria väerühma ülem Oleksandr Tarnavskõi.

“Avdijivka suunal tugevdame kaitseliini, korraldame Avdijivkast läänes asuvate asulate kaitset, et takistada venelaste edasitungi ja tekitada neile võimalikult suuri kaotusi,” kirjutas ta Telegramis.

Tarnavskõi ütles, et kogu Tauria väerühma operatiivalas kaotas vaenlane eile tapetute ja haavatutena 447 inimest, enamiku neist Donetski oblastis ja Avdijivka lähedal.

Vaenlase relvade ja sõjavarustuse kaotused ulatusid 62 ühikuni, arvestamata 266 drooni. Eelkõige hävis või sai kahjustada kuraditosin tanki, 32 soomukit, kaks suurtükki ja 15 sõidukit. Hävitati ka üks vaenlase laskemoonaladu.

“Vaenlane suurendab Tauria väerühma operatiivalas õhulöökide (viimase ööpäeva jooksul 45) ja rünnakute arvu (72 relvakokkupõrget – enim viimase kahe nädala jooksul). Venemaa korraldas ka 897 suurtükirünnakut ja 83 lööki kamikaze-droonidega. Ainuüksi Marjinka suunal üritas vaenlane 40 korda meie väe kaitsest läbi murda, Avdijivka lähedal veerandsada, Zaporižžjas kuus,” kirjutas väejuht.

Zelenski: Ukraina vastupealetungi plaan jõudis enne algust Kremlisse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas uue vasturünnakuplaani olemasolust, kuid võimaliku lekkimise ohu tõttu selle üksikasju ei avalikustata.

“Kõik ei lähe plaanipäraselt, kõik ei sõltu meist endist. Mõni asi sõltub meist, mõni meie partneritest, nii et mõnikord teatud protsessid viibivad. Peaasi, et oleks (vasturünnaku) plaan ja see plaan on olemas,” ütles Zelenski pühapäeval pressikonverentsil.

Samas ütles riigipea, et üksikasju ta avaldada ei saa, sest mida vähem inimesi Ukraina väe plaanidest teab, seda kiiremini tuleb võit ja ootamatu tulemus venelastele.

“Ütlen teile ausalt: meie eelmise sügise vasturünnaku plaan oli Kremli laual enne vasturünnaku algust,” ütles Zelenski.

Slovakkia peaminister väidab, et mõned lääneriigid kaaluvad oma sõdurite saatmist Ukrainasse

Mitmed NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigid kaaluvad oma sõdurite saatmist Ukrainasse kahepoolsetel alustel, väitis Slovakkia peaminister Robert Fico esmaspäeval.

Fico tegi oma kommentaari enne esmaspäeval toimuvat Euroopa juhtide tippkohtumist Pariisis.

“Ma ei saa öelda, mis eesmärgil ja mida nad seal kavatsevad teha,” lisas Slovakkia peaminister.

Fico on tuntud venemeelseteks peetavate väljaütlemiste poolest. Enne Slovakkias sügisel toimunud parlamendivalimisi süüdistas ta sõja puhkemises Ukrainat ning lubas peatada relvade saatmine Ukrainale.

Samas pärast peaministri ametisse uuesti tõusmist ei hakanud Fico blokeerima Ukraina abistamist EL-i tasemel ning lubas Slovakkia kaitsetööstuse eraettevõtetel jätkuvalt sõlmida uusi ja täita olemasolevaid lepingud Ukrainaga.

Ukraina inimõigusvolinik kinnitas seitsme Ukraina sõjavangi hukkamist

Ukraina inimõigusvolinik Dmõtro Lubinets kinnitas seitsme alistumisvalmis relvastamata Ukraina sõduri mahalaskmist Bahmuti lähedal, nimetades seda Venemaa järjekordseks sõjakuriteoks.

“Venelased tulistasid taas alistuvaid Ukraina sõdureid!” kirjutas ta Telegramis.

Voliniku sõnul on tegu järjekordse sõjakuriteoga, mis leidis aset tõenäoliselt 24. veebruaril Bahmuti rajoonis.

Lubinets märkis, et Telegramis leviv video näitab Ukraina sõjaväelaste alistumist. Muu huulgas on nende käed üles tõstetud, nad näitavad, et ei ole relvastatud ega kujuta ohtu.

“Venelased oleksid pidanud nad vangi võtma, kuid lasid selle asemel armutult maha,” rõhutas ta.

Täpset venelaste mahalastud ukrainlaste arvu Lubinets siiski ei nimetanud, kuid arvatavasti oli neid vähemalt seitse. “Need on Ukraina kaitseväe sõjaväelased,” kirjutas ta.

Lubinets märkis, et Ukraina teab, millisest Vene väeosast sõdurite mahalaskjad olid.

“See juhtum tuleb fikseerida Venemaa järjekordse rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisena. Sellega seoses saadan viivitamatult ametlikud kirjad ÜRO-le ja Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele, et need organisatsioonid fikseeriksid ja tunnistaksid avalikult, et Venemaa sõjavägi tapab Ukraina vange,” ütles Lubinets.

“Vene väe jaoks ei tähenda Genfi konventsioonid, sõjareeglid ja -tavad midagi. Nad tegutsevad oma mitteametlike “konventsioonide”, “reeglite” ja “tavade” järgi – julmus, alatus, madalus. Sellised sõjavangide mõrvamised ei ole üksikjuhtumid. Nende eest peab karistama,” lõpetas volinik.

Ennist hakkas Telegramis levima video, kuidas Vene vägi tulistab relvastamata Ukraina sõdureid, kes olid käed kõrgele pea kohale tõstnud.

Ukraina armee teatas taandumisest Lastotškõne külast

Ukraina relvajõud teatasid esmaspäeval taandumisest Ida-Ukraina Lastotškõne külast, mille hõivamisest Venemaa teatas. 

“Ukraina relvajõudude üksused taandusid Lastotškõne külast, et organiseerida kaitse Orlivka, Tonenke ja Berdõtši joonel,” ütles Ukraina relvajõudude kõneisik Dmõtro Lõhovõi.

Vene kaitseministeerium teatas esmaspäeval Lastotškõne hõivamisest. “Avdijivka piirkonnas vabastasid üksused Lastotškino küla ja jätkasid olukorra parandamist rindejoonel,” teatas Vene kaitseministeerium ülevaates. 

Väike Lastotškõne küla asub umbes viie kilomeetri kaugusel lääne pool Avdijivkast, mille Vene väed hiljuti hõivasid. Lahing Avdijivka pärast oli kahe sõja-aasta üks verisemaid. Moonanappuses Ukraina väed olid sunnitud Donetski oblasti tööstuskeskusest taanduma, andes Venemaale esimese suurema võidu pärast Bahmuti vallutamist. 

Ukraina õhutõrje hävitas 14-st hulkurdroonist üheksa

Ukraina õhutõrje hävitas 14-st hulkurdroonist üheksa ja kolm H-59 lennukiraketti, millega Venemaa esmaspäeva õhtul Ukrainat ründas, teatab Ukraina õhujõudude pressiteenistus.

“Lahingutöö tulemusena hävitas õhutõrje Harkivi ja Dnipropetrovski oblastis kolm juhitavat lennukiraketti X-59 ja üheksa kamikaze-drooni,” seisis avalduses.

Märgitakse, et ööl vastu 26. veebruari ründasid venelased Krimmist ballistilise raketiga Iskander-M, Belgorodi oblastist kahe raketiga S-300 ja kolme juhitava lennukirakettiga H-59, Zaporižžja oblastist radaritõrjeraketiga H-31P ja Kurski oblastist 14 drooniga Shahed.

USA hinnangul suudab Ukraina Vene okupatsiooniarmeed sõjaliselt lüüa

Ukraina suudab Vene okupatsiooniarmeed sõjaliselt lüüa, kuid ainult siis, kui Ukraina armeele osutatakse piisavat abi, ütles USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan intervjuus meediakanalile NBC.

“Loomulikult võib Ukraina endiselt võita. Ja muidugi on Ukrainal juba sõjaliselt õnnestunud üks tähtsamaid eesmärke, mille see endale seadis ehk vältida riigi sattumist Venemaa kätte. Ukraina on seda juba teinud. Ja Ukraina suudab minna kaugemale Venemaa okupeeritud territooriumi tagasivallutamisel, millega tagatakse ühtlasi Venemaa kaotus ja Ukraina võit. Kuid Ukraina saab seda teha ainult siis, kui riigil on selleks vajalikud tööriistad,” rääkis Sullivan.

Bideni nõunik rõhutas, et just seetõttu peab USA võimalikult kiiresti andma Ukrainale abipaketi, mis läbis USA senatis kaheparteilise hääletuse.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et tema riigi võit sõltub lääne toetusest ning väljendas ühtlasi veendumust, et Ühendriigid kiidavad heaks ülitähtsa sõjalise abi Kiievile.

Riigipea lisas, et USA kongressis on sõjalise abi paketi eelnõu vastuvõtmise puhul näha lootuskiiri.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi. Seda kinnitavad 25. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed liikusid edasi Ivanivske küla lähedal. Vene väed jätkavad ka Bohdanivka lähedal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Samuti käivad lahingud endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Avdijivka rindel suuri muutusi polnud. Vene sõjablogijad väidavad, et Vene väed liikusid edasi Lastotškõne (Avdijivkast läänes)  suunal. Ukraina Tauria väerühma pressiesindaja teatas, et Ukraina väed taganesid Lastotškõne lääneservale, kus asuvad ettevalmistatud kaitsepositsioonid. Venemaa blogijad väidavad samuti, et Vene väed vallutasid Siverne ja Stepove. Pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid need asulad täielikult vallutada. 

Venemaa väed jätkavad ka Robotõne suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Üks Vene blogija väitis, et Vene väed jõudsid Robotõnesse ja asulas käivad lahingud. Üks Vene blogija väitis veel, et Vene väed liikusid edasi Verbove lähistel (Robotõnest ida pool). ISW siiski teatas, et pole olemas veel geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda.

Zelenski: 2024. on aasta, mis määrab sõja lõpu

“Esimene aasta oli ellujäämise aasta, teine aasta oli vastupanuvõime (viitas majandusele) aasta. Kolmas võib olla pöördeline, see aasta määrab selle sõja lõpu. Vajame sel aastal julgust, vajame vastupidavust,” teatas Zelenski. 

Zelenski kutsus lääneriike üles kehtestama Putinile ja tema liitlastele karmimaid sanktsioone, kuna just rahast hoolib Putin kõige rohkem.

Zelenski kommenteeris veel Saksamaa relvatarneid Ukrainale. Zelenskilt uuriti, kas Saksamaa saaks Ukrainat varustada kaugmaarakettidega Taurus. Zelenski sõnul võiks Saksamaa siin järgida USA eeskuju. 

“USA, siis Saksamaa. Nii see alati läheb. Kui USA teeb teatud sammu edasi, siis võiksime seda eeskujuks seada ja teistega rääkida. Kuna olen USA suhtes optimistlik, siis arvan, et saavutame tulemusi kõikjal,” rääkis Zelenski.  

Zelenski ütles veel, et Euroopa ühiskond pole veel valmis võitlema. Ajakirjanik uuris veel, kas suhtumine Ukrainale abi andmise osas on muutumas. 

“Ma arvan, et nad said vähemalt aru, et see (sõda) on neile ohtlik. Putin pole mitte ainult meie vaenlane, vaid ka kogu Euroopa vaenlane. Ma arvan, et nad said vähemalt sellest aru, et ta jätkab igal juhul seda sõda,” rääkis Zelenski. 

Biden kavatseb arutada USA kongressi juhtidega eelarvet ja välisabi

USA president Joe Biden kohtub teisipäeval Valges Majas USA kongressi liidritega, et püüda vabastada vahendid, mida kavatseb kulutada liitlaste abistamiseks ja vältida valitsuse sulgemist, teatas Valge Maja.

“Biden arutab kiireloomulise riikliku julgeolekuseaduse vastuvõtmist ja valitsuse tööshoidmist,” seisis teadaandes.

Biden kutsus kongressi vabariiklastest seadusandjaid reedel taas üles vabastama täiendavad rahalised vahendid Venemaa sissetungi vastu võitleva Ukraina toetamiseks ajal, mil Kiiev on silmitsi terava laskemoonanappusega.

“Me ei saa praegu kõrvale astuda,” ütles Biden sõja alguse teise aastapäeva eel Valges Majas esinedes.

“See on just see, millele Putin panustab, ta panustab, et me astume kõrvale. Ajalugu vaatab, kell tiksub, vaprad Ukraina sõdurid ja tsiviilisikud surevad. Venemaa hõivab taas Ukraina alasid esimest korda üle paljude kuude,” ütles Biden.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 410 700 (võrdlus eelmise päevaga +880);

– tankid 6555 (+13);

– jalaväe lahingumasinad 12 478 (+37);

– suurtükisüsteemid 9993 (+12);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1000 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 686 (+2);

– lennukid 340 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7707 (+26);

– tiibraketid 1910 (+3);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 037 (+26);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1580 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

See news from the 733rd day of the war is both shocking and inspiring. The fact that Ukraine is being recognized for its ability to potentially defeat the Russian army is a testament to the strength and determination of the Ukrainian people. It is a reminder that even in the face of immense adversity, a nation can stand up and fight for its freedom. This news should serve as a wake-up call for the international community to come together and support Ukraine in its fight against Russian aggression. The people of Estonia stand in solidarity with our Ukrainian brothers and sisters.