Luik: Ukraina ja Venemaa on praegu nagu kaks väsinud poksijat | Eesti

Luik ei ole võõras keerulistele diplomaatilistele olukordadele. Viimased arengud Ukraina ja Venemaa vahel ei ole talle märkamata jäänud ning ta on võtnud sõna, võrreldes kaht riiki väsinud poksijatega ringis. Luigas näeb ta pingeliseid suhteid ja vastasseisu, mis on muutunud nii tavapäraseks, et tundub nagu kahe võitleja vahel on tekkinud omamoodi tunnetuslik seisak. Eesti välisministri terav pilk näitab, et ta ei kavatse olukorda kergekäeliselt käsitleda ning otsib võimalusi nende kahe riigi vahelise pinge leevendamiseks.

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik võrdles ETV saates “Välisilm” praegust Venemaa ja Ukraina vahelist sõjalist vastasseisu kahe väsinud poksijaga, kellest kumbki ei suuda teha otsustavat läbimurret. Samas rõhutas ta, et praeguse rindejoone hoidmine pole Ukraina jaoks garanteeritud ja vaja oleks kiiret lääne abi.

“Praegu on olukord selline, nagu mulle ütles üks Ameerika kindral, et mõlemad pooled on nagu kaks väsinud poksijat, kes aeg-ajalt löövad teineteise suunas ühe löögi, aga mõlemad on väsinud ja kumbki ei suuda teha mingisugust otsustavat läbimurret,” ütles Luik.

“Aga tõsi on see, et ega see rindejoone hoidmine, nagu ta praegu seisab pole ka ukrainlaste jaoks mingi garanteeritud asi. On väga oluline, et needsamad paketid ukrainlaste abistamiseks, et need relvapaketid ka USA kongressis leiaksid võimalikult kiire lahenduse. On ju selge, et osaliselt see strateegia, mida ukrainlased rakendasid, töötas – Ukraina on suutnud väga suure osa oma territooriumist puhtana hoida, kuid samas otsustavat läbimurret sellest joonest, kus praegu kaks väge vastastikku seisavad, et ole hetkel ette näha. Ja on täiesti selge, et siin vajatakse mingit uut strateegiat,” rääkis Luik.

Luige sõnul on olnud Ukraina väga efektiivne Venemaale strateegilise tähtsusega löökide andmises.

“Ukraina on väga operatiivne ja väga professionaalne kui me räägime strateegilise tähtsusega löökidest, nagu see luurelennuki A-50 mahavõtmine või Musta mere puhtana hoidmine. Need on võtmetähendusega sammud, mis annavad Ukrainale suure strateegilise edu. Selleks, et leida sihtmärke Ukraina territooriumil, on vaja seda A-50 luurelennukit. Kui see lennuk ei saa piisavalt lähedal Ukraina piirile lennata, siis ei ole võimalik neid sihtmärke eriti strateegilises sügavuses leida. Selles mõttes on Ukraina olnud väga efektiivne,” rääkis Luik.

Probleemina tõstus Luik esile Vene armee massi, mis teeb Venemaa Ukrainast tugevamaks. “Siin on väga oluline see, et Ukrainal oleks vastu panna oma suurtükijõud. Ja siin me jõuame tagasi abipakettide juurde,” sõnas Luik.

Selleks, et Ukraina suudaks teha rindejoonel läbimurdeid, tuleks Luige sõnul Ukrainat varustada kvalitatiivselt teistsuguse relvastusega, kui seni on antud. “Küsimus on näiteks selles, mis raketid nende F-16-ga kaasa antakse. Küsimus on kaugmaa strateegilistes löökides. Täiesti uus kvalitatiivne lähenemine peab olema, kui soovitakse läbimurret,” rõhutas Luik.

Luik hoidus ütlemast, et USA abipakett Ukraina abistamiseks seisab konkreetselt Donald Trumpi taga, vaid märkis, et laias laastus seisab see USA sisepoliitika taga.

“On tekkinud olukord, mis on väga kahetsusväärne, et Ukraina abistamine on jäänud rohkem demokraatide ja administratsiooni teemaks ja vabariiklaste hulgas on väga palju neid, kes on kriitilised. Me oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus umbes 50 protsenti vabariiklaste valijaid arvab, et liiga palju abi antakse Ukrainale. See probleem üha süveneb, mida lähemale valimised jõuavad,” rääkis Luik.

“Ma usun, et meil tuleb siin närv kõvaks teha, sest kuid on veel valimisteni minna ja me kuuleme veel palju seda, mis meid vapustab. Seda kõike ei tasu võtta üks ühele. See on lihtsalt osa sellest kampaaniast,” ütles ta.

Luige sõnul ei ole õige Trumpi tõlgendada kui venelastele mingi ülisoodsa lahendusena. “Sellepärast, et nii nagu juhtus ka eelmisel korral, tegelikult Trump osutus venelastele väga kaootiliseks partneriks. Trump kaugeltki ei võtnud tõsiselt Putiniga koostööd, pigem vastupidi. On võimalik tuua väga palju näiteid, kus Trump on tegelikult toetanud Ukrainat, aga ka NATO idatiiba väga märkimisväärsel moel,” lausus Luik.

Küsimusele, kas Trump viiks USA NATO-st väljam vastas Luik, et suur osa sellest retoorikast on sisepoliitiline vehklemine.

“Kui me vaatame, mida Trump täpselt ütles, siis jutt oli ikkagi eelkõige raha maksmisest Euroopa poolt kaitsekuludeks,” sõnas ta.

“Minu arvates kõige suurem probleem on praegu see valimiste eelne olukord, sest mõlemad pooled kütavad seal retoorikat üles, palju raskem on leida kompromisse ka välispoliitikas, väga palju tuleb ärritavaid avaldusi, millele Euroopa on ka sunnitud reageerima. See kõik saab olema selline segapuder. Ja tõenäoliselt see asi stabiliseerub alles siis kui valimised on toimunud,” lausus Luik.

Luige sõnul räägivad senaatorid ja kongresmenid, et toetus on Ukraina abipaketile olemas ja kui see hääletusele pannakse, siis see kindlasti ka läbi läheb.

Kokkuvõttes ütles Luik, et Ukraina ja Venemaa vahelised pinged on hetkel kui kaks väsinud poksijat, kes ei suuda leida lahendust oma konfliktidele. Eesti välisminister rõhutas vajadust rahumeelsele lahendusele ja diplomaatilistele läbirääkimistele, et vältida eskaleerumist ja säilitada rahu piirkonnas. Ta rõhutas ka rahvusvahelise kogukonna rolli konflikti lahendamisel ning Eesti valmisolekut toetada Ukrainat selle rasketel aegadel. Luik julgustas kaasama ka teisi rahvusvahelisi partnereid ja otsima ühiselt lahendusi, mis võiksid viia rahu ja stabiilsuseni piirkonnas.