Liikluskoolitaja: inimesed ei oska autokoolis õpitut seostada päris oludega | Elu

2311881hee11t24

Eestis on levinud probleem, et inimesed, kes on läbinud autokooli ja saanud juhiloa, ei oska õpitut praktikas rakendada. Liikluskoolitajad on mures selle pärast, et liikluses oskamatud juhid ohustavad enda ja teiste turvalisust. Põhjuseks peetakse seda, et autokoolides fookus on liialt teoorial ning puudub praktiline väljaõpe olukordadega toimetulekuks. Seega on oluline rõhutada, et liikluskoolitajad ja õpilased peaksid koostööd tegema, et tagada parem arusaam ja oskus reaalsetes liiklusolukordades hakkama saada.

Liikluskoolitaja Indrek Madar sõnas “Hommik Anuga” stuudios, et Eestis õpetatakse inimesi liikluseksamitelt läbi saama, ilma et nad tegelikult õpitut mõistaksid.

Madar annaks 2024. aasta kevade hakul Eesti liiklusele hindeks tubli koolipoisi kolme. “On helgemaid hetki ja on momente, kus komistame põhitõdede otsa, mida me ei täida või oleme jätnud n-ö koolitunniks piisavalt ette valmistamata,” sõnas Madar.

Madari sõnul on lähenemine autojuhtide koolitamisele probleemne. “Autojuhtide koolitamiseks on riiklik õppekava ette kirjutatud. Riiklik õppekava näeb miinimummahuks ette 43,5 tundi teooria- ja sõiduõpet. Riik ütleb selle peale, et te võite ju teha rohkem. Võimegi teha rohkem, aga kas inimene on valmis maksma rohkem? Kui rääkida nüüd sellest, et antakse edasi miinimummaht ehk see, mida peetakse vastavas koolis kõige olulisemaks, siis murekoht on see, et me treenime inimesi riiklikult eksamilt läbi saama. See ei ole õige,” nentis Madar.

Madar meenutas talviseid õnnetusi ja küsis, et kas keegi õnnetusse sattunud inimestest ei kuulnud hommikusi soovitusi hoida piisavalt või pikemat pikivahet. “Need on klišeed, mida kõik inimesed kuulevad, aga ei mõista selle pikema pikivahe tähendust. Kui pikk see üldse olema peab? Eksamil me seda ju teadsime. Ma leian, et täna inimene teab kõike seda, mida on autokoolis öeldud, aga ei oska seda siduda tegeliku oluga liikluses,” rääkis Madar. Miks see nii on Madar ei tea. “Võib-olla on õppemeetodites viga,” tõdes Madar.

Loe rohkem:  Matkajuht: talvel on palju erinevaid matkamise viise | Elu

Kuigi libe aeg on möödas, siis eksitakse ikkagi samade asjade vastu, mille vastu eksitakse ka libedal ajal. Linnas ei ole Madari sõnul tüüpilisemad liiklusõnnetused suures osas muutunud.

Madari sõnul ei ole teise suure liiklejategrupi ehk jalakäijate puhul probleem sugugi väiksem. “Kui räägime linnas toimuvatest õnnetustest, siis kuuleme, et inimesed jäävad ülekäigurajal auto alla. See on küll autojuhi probleem ja kõrgema ohuallika valdaja jääb selles õnnetuses üldjuhul süüdi. Aga kas sisuliselt on tekkinud olukord, kus autojuht on üksi õnnetuse põhjustanud või on selle põhjustanud teele tormanud jalakäija? Ka jalakäijatel on reguleerimata teedeületustel pandud kohustus veenduda, et sõidukijuht on teda märganud, andma sõidukijuhile piisavalt aega sõiduki sujuvaks peatamiseks ja alles seejärel saab ta asuda sõiduteed ületama,” toonitas Madar.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et liikluskoolitajate sõnul ei oska inimesed sageli autokoolis õpitut seostada päriseluliste oludega. See näitab vajadust parema ja praktilisema koolituse järele, mis valmistaks juhte ette reaalseteks liiklusolukordadeks. Peame leidma võimalusi, kuidas tõsta juhtide teadlikkust ja parandada nende oskusi liikluses. See on oluline samm, et vähendada liiklusõnnetuste arvu ning tagada ohutum liikluskeskkond kõigile liiklejatele. Juhtimisoskuste pidev arendamine peaks olema meie kõigi eesmärk.

See sissekanne postitati aastal Elu. Lisa järjehoidja püsilink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga