Eesti Muusika Päevade programm kaasab tänavu ka Baltimaade uut muusikat | Muusika

2311944h245dt24

Tere tulemast Eesti Muusika Päevadele! Sel aastal on meie programm põnevam kui kunagi varem, sest lisaks Eesti heliloojatele tutvustame ka Baltimaade uut muusikat. Oleme uhked selle üle, et saame tuua publikuni mitmekülgse valiku innovaatilist muusikat, mis peegeldab meie piirkonna rikkalikku heliloomingut. Eesti Muusika Päevad on suurepärane võimalus avastada ja kogeda värskeid muusikalisi suundi ning nautida tipptasemel esitlusi. Astu sisse muusikamaailma, kus traditsioon kohtub kaasaegsusega!

Eesti suurim esiettekannete festival Eesti Muusika Päevad (EMP) avalikustas tänavuse programmi, hõlmates sel aastal ka Läti ja Leedu uut muusikat ning kannab laiendatud nime Balti ja Eesti Muusika Päevad.

Tänavuse festivali teemaks on “Omailm”, festivali kunstilised juhid on Märt-Matis Lill, Helena Tulve ja Timo Steiner. Festival on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Festival avatakse 26. aprillil Toomemäel vabas õhus sündmusega “Kolme torni kutse”, kus kõlab Märt-Matis Lille uudisteos, sellele järgnevad Tartu Jaani kirikus Lauri Jõelehe, Tõnis Leemetsa ja hinnatud leedu helilooja Mykolas Natalevičiuse värskete teoste esmaettekanded.

Kontserdid ja erinevaid kunstivorme siduvad sündmused toimuvad Tartu eri paigus, nii Toomemäel, Eesti Rahva Muuseumis, Tubina saalis, Tartu Ülikooli muuseumis, Sadamateatris, Pauluse kirikus, Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis kui ka mujal linnaruumis.

“Omailm festivali teemana on ühelt poolt otseselt Tartuga seotud mõiste, teisalt aga pöördeliselt globaalne kontseptsioon, mille tähtsus ja tähendus on ajaga pärast selle Jacob von Uexkülli poolt sõnastamist järjest olulisemaks saanud. Nii nagu omailma mõiste, kiikab ka meie festival seekord inimtaju äärealadele kui ka sellest väljapoole,” selgitas Märt-Matis Lill.

Lille sõnul on võetud eesmärgiks mõtestada seda, kuidas tajuvad maailma helide kaudu kõiksugu päris ja ka kujuteldavad olendid. “Kuidas võiks kõlada nendele omane helimaailm. Kuna teema on lai, siis on meil seekord üsna olulises fookuses ka koostöö teiste kunstialadega,” lisas Lill.

Loe rohkem:  Otseülekanne lõppenud: vestlusring erasektori ja kultuurivaldkonna koostööst | Muusika

Lisaks Lillele kuuleb esiettekandeid teiste hulgas ka Tatjana Kozlova-Johanneselt, Helena Tulvelt, Ülo Krigulilt, Timo Steinerilt, Lauri Jõelehelt, Age Veeroosilt ja Liisa Hõbepappelilt.

Kunstide sidumise poolest on tänavuse festivali üks haaravamaid ettevõtmisi 30. aprilli õhtul Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ruumides toimuv sündmus, kus volbriöine müstika põimitakse läbilavastatud elamuseks. Festivalile annab lõppakordi 5. mail Tubina saalis toimuv Sten Lassmanni klaveriõhtu, mis avab Baltimaade klaverimuusika rikkalikku mitmekesisust ning toob kuulajateni ka Alo Põldmäe ja Riho Esko Maimetsa uudisteosed.

Jätkuvalt on aset leidmas kaks olulist heliloomingu konkurssi, mille preemiafondi on välja pannud LHV Pank. Konkursile “Noor helilooja 2024” saab võistlustöid esitada kuni 18. märtsini. Finaalkontsert toimub 27. aprillil kell 16 Tartus Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis. “LHV uue heliloomingu Au-tasu 2024” laureaat kuulutatakse välja 28. aprillil.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti Muusika Päevade programmi lisamine Baltimaade uue muusikaga on oluliselt rikastanud festivali kultuurilist mitmekesisust. Uue muusika esitamine annab võimaluse tutvustada publikule noori andekaid heliloojaid ja muusikuid ning avab uusi perspektiive ja ideid muusika mõistmiseks. See on suurepärane võimalus edendada Baltimaade kultuurikoostööd ja tugevdada piirkonna muusikamaastikku. Eesti Muusika Päevad on jätkuvalt oluline platvorm kaasaegse muusika esitamiseks ning uuenduslike ideede tutvustamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga