Kiiev: Ukraina tulistas alla veel ühe Venemaa haruldase lennuki A-50 | Välismaa

2274153hc617t24

Tere tulemast Eesti uudistesse! Kiievis toimus hiljuti šokeeriv intsident, kus Ukraina sõjavägi lasi alla haruldase Venemaa lennuki A-50. See sündmus on tekitanud rahvusvahelist poleemikat ja pinget kahe riigi vahel. Ukraina ja Venemaa vahelised pinged on olnud juba pikka aega tõusuteel ning see uudis on vaid süütenöör täiendavale konfliktile. Jääge kursis, kuidas olukord areneb ja milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua.

Oluline 23. veebruaril kell 20.27:

– Zeleneski: Putin ei peatu, enne kui kaotab;

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Marjinka suunal;

– Ukraina õhutõrje tulistas alla 23 Vene drooni 31-st;

– Zelenski: Vene väe kaotused on viis korda suuremad kui Ukrainal;

– Odessas hukkus Vene droonirünnaku tagajärjel kolm inimest;

– Borrell kutsus EL-i riike tegema enamat laskemoona saatmiseks Kiievile;

– Zelenski kutsus USA kongressi kiitma heaks uut abi Ukrainale.

Kiiev: Ukraina tulistas alla veel ühe Venemaa haruldase lennuki A-50

Ukraina teatas reede õhtul, et riigi sõjaväelased lasid alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50, vahendas Ukrainska Pravda.

Õhuradarlennukeid nagu Vene A-50 on vaja õhuruumi kontrollimiseks, mille raames on vaja tuvastada õhusihtmärke ning koordineerida ja juhtida hävituslennukeid. Peale õhusihtmärkide saab sellise lennukiga jälgida ka maapealseid sihtmärke nagu radarid. Sellel lennukil on ka oluline roll Vene raketirünnakute koordineerimisel.

Kokku toodeti ainult 30 sellist lennukit. Ukraina lasi ka jaanuaris ühe sellise lennuki alla.  Pole täpselt teada, palju Venemaal veel selliseid lennukeid alles on. 

USA senati delegatsioon eesotsas Chuck Schumeriga on visiidil Ukrainas

Schumer teatas sellest sotsiaalvõrgustikus X, avaldades Lvivis Tarass Ševtšenko monumendi lähedal tehtud foto.

“Ma juhin seda koalitsiooni, et kohtuda president (Volodõmõr) Zelenskõiga, näitamaks Ukraina rahvale, et Ameerika on nende poolel, et näidata meie liitlastele NATO-s ja Euroopas, et oleme nende poolel,” ütles Schumer.

Samal ajal ütles senati juhtiv demokraat, et tuli Lvivi, et “saada teada, millised relvad on Ukraina jaoks elutähtsad ning kuidas kaitsta meie demokraatiat ja riiklikku julgeolekut”.

Delegatsiooni kuulusid demokraatidest senaatorid Jack Reed, Michael Bennett, Richard Blumenthal ja Maggie Hassan.

Schumer ütles ka, millise sõnumiga delegatsioon Ukrainast Washingtoni naaseb.

“Selgitame spiiker (Mike) Johnsonile ja teistele kongressi liikmetele, kes blokeerivad sõjalist ja majanduslikku toetust täpselt, mis on kaalul Ukrainas ülejäänud Euroopale ja vabale maailmale,” ütles Schumer.

Ta lisas, et USA esindajatekoda peab heaks kiitma senatis varem hääletatud riikliku julgeoleku seaduse eelnõu.

2274153hc617t24

Zeleneski: Putin ei peatu, enne kui kaotab

Putin ei peatu enne, kui ta selle sõja kaotab, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski usutluses Fox Newsile.

“Mäletate, et külmutasime tüli, kui nad okupeerisid Krimmi. Meil ​​oli relvarahu kohta Normandia formaadis dokument – Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Ukraina. See oli see, mida paljud räägivad, et me vajame praegu,” ütles ta.

“Ta (Putin) ei peatu kunagi enne, kui ta selle sõja kaotab. Uusi külmutatud tülisid ei tule, me ei usu sellesse,” ütles Ukraina president.

Zelenski meenutas: “Oleme koostanud rahuvalemil põhineva dokumendi, tuginedes teiste riikide ettepanekutele ja see dokument on meil tõesti olemas. Me saame otsida diplomaatilist formaati, kuidas rääkida Venemaa esindajatega, millised iganes nad ka on.”

Biden arutab reedel liitlastega olukorda Ukrainas

24. veebruaril möödub kaks aastast sellest, kui Venemaa alustas täiemahulist sõjalist tegevust Ukrainas ning USA president Joe Biden teatas, et arutab reedel liitlastega olukorda Ukrainas, vahendas CNN.

Loe rohkem:  Aruanne: Venemaa sõda Ukraina vastu viis sakslaste reaalpalgad langusse | Välismaa

“Ma räägin täna G7 inimestega, mõnede Euroopa Liidu ja NATO juhtidega,” ütles Biden. 

Zelenski: Trump ei suuda lõpetada sõda 24 tunniga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus usutluses FOX Newsile USA presidenti Joe Bidenit ja vabariiklaste juhti Donald Trumpi Ukrainat külastama ja oma silmaga vaatama, mis toimub sõja eesliinil.

Rääkides Trumpi kavatsusest lõpetada sõda 24 tunniga, ütles Zelenski: “Ta ei suuda seda muret, seda tragöödiat lahendada.”

Ukraina riigipea pakkus, et võib võõrustada Trumpi sõja eesliinil, kus “selgitab kõike ja seletab, mida ta arvab. Võib-olla on tal (Trumpil) mõni mõte. Ma ei tea.”

“Ta (Trump) näeb, mis toimub ja ma arvan, et pärast seda mõtleb ta ümber ja me kõik mõistame, et selles sõjas ei ole kahte poolt: on ainult üks vaenlane ja see on Putin,” ütles Zelenski.

2272968h4c67t24

Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Marjinka suunal

Ukraina peastaabi sõnul toimus ööpäevaga 101 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim Vene rünnakuid leidis aset Marjinka suunal, kus Vene väed ründasid 43 korda.

Samuti ründasid Vene väed 16 korda Bahmuti suunal, 14 korda Lõmani suunal, 10 korda Avdijivka suunal, viis korda Kupjanski suunal, viis korda Zaporižžja suunal ja kolm korda Novopavlivka suunal.

Vene väed jätkasid rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis, kokku toimus ööpäevaga viis Vene rünnakut sillapeale.

Venemaa tegi ööpäevaga kolm raketi- ja 83 õhurünnakut ning tulistas 152 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 125 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižzja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Ukraina õhuvägi tabas samal ajal kuut Vene sõdurite koondumispaika ja kolme Vene õhutõrjeraketisüsteemi.

Ukraina raketiväe üksused tabasid nelja Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, ühte logistikakeskust, kahte õhutõrjesüsteemi ja ühte Vene droonide juhtimisjaama.

Ukraina õhutõrje tulistas alla 23 Vene drooni 31-st

Ukraina õhuväe teatel ründas Venemaa Ukrainat öösel vastu reedet 31 Shahedi tüüpi drooni ja kuue raketiga. Droonidest õnnestus alla tulistada 23.

Droonid lasti alla Odessa, Mõkolajivi, Poltava, Dnipropetrovski ja Harkivi oblasti õhuruumis.

Venemaa lasi droonid välja Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna territooriumilt ja okupeeritud Krimmis asuva Tšauda neeme piirkonnast.

Samuti kasutas Venemaa rünnakus kolm raketti S-300, mis lasti välja Donetski oblasti okupeeritud alalt, ning kaks tiibraketti H-22 ja raketti H-31P.

Zelenski: Vene väe kaotused on viis korda suuremad kui Ukrainal

Vene okupatsiooniväe kaotused elavjõus on viis korda suuremad kui Ukrainal, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA telekanalile Fox News antud intervjuus.

“Kümned tuhanded inimesed on tapetud. Kümned tuhanded lapsed deporteeritud. Kui võrrelda hukkunud sõjaväelaste arvu, siis ma ütleksin, et suhe on 1:5,” ütles Zelenski.

“Ühe võitluses hukkunud ukraina sõjaväelase kohta tuleb viis vene sõdurit,” lisas ta, märkides, et see on ligikaudne statistika.

Zelenski sõnul on Venemaa kaotanud üle 400 000 sõjaväelase.

2272974h723et24

Odessas hukkus Vene droonirünnaku tagajärjel kolm inimest

Ukraina sadamalinnas Odessas hukkus Vene droonirünnaku tagajärjel kolm inimest, teatasid võimud reede hommikul.

“Vaenlane ründas Odessat ründedroonidega Shahed-131/136,” öeldi teates.

Ukraina õhutõrje tulistas alla üheksa ründedrooni.

Päästetöötajad leidsid droonirünnaku tagajärjel süttinud tööstusobjekti kustutustööde käigus kolm hukkunut. Päästetööd lõppesid reede hommikuks.

Loe rohkem:  WSJ: avamere kaubandus on tõsise löögi all | Välismaa

Samuti sattus Vene droonirünnaku alla ka Dnipro linn, kus Vene droon tabas kortermaja. Esialgsetel andmetel on teada kaheksast vigastatust.

Kohapeal viiakse läbi päästetöid ning Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Serhi Lõssaki sõnul võivad maja rusude all olla inimesed.

Öösel vastu reedet sattus ka Hersoni linn Vene suurtükitule alla, mistõttu kohalikud võimud palusid inimestel varjuda.

2272971h2139t24

Borrell kutsus EL-i riike tegema enamat laskemoona saatmiseks Kiievile

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kutsus ühenduse liikmesriike tegema enamat laskemoona saatmiseks Kiievile ajal, mil Ukraina vägi teeb sõjas jõupingutusi Venemaa tagasihoidmiseks.

“Ukraina sõdurid on otsustanud võidelda, kuid nad vajavad laskemoona. Kiiresti ja tohututes kogustes,” ütles Borrell kirjas Euroopa Liidu välis- ja kaitseministritele.

“Viivitustel laskemoonatarnetes on hind inimeludes ja need nõrgendavad Ukraina kaitsevõimekust,” hoiatas ta.

EL lubas eelmisel aastal tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku. Ühendusel tuleb järgmisel kuul kätte jõudval tähtajal tõdeda, et lubadusest on suudetud täita ainult veidi üle poole.

Borrell ütles eelmise aasta lõpus, et EL peaks suurendama lubatud laskemoona kogust 1 155 000 mürsuni, kuid rõhutas samas, et “Ukraina vajab rohkem laskemoona”.

“Ma tunnen, et seetõttu on minu kohus pöörduda taaskord teie poole, et näha, mida me saame veel teha Ukraina toetamiseks,” kirjutas ta.

“Vaja on kohest finantslikviidsust. Mitte millegi tegemine ei ole variant,” lisas ta.

Borrell lisas, et on valmis korraldama kohtumise sel teemal.

2272959h3d41t24

Zelenski kutsus USA kongressi kiitma heaks uut abi Ukrainale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus USA kongressi kiitma heaks uut sõjalist abi Ukrainale, öeldes neljapäeval eetrisse antud intervjuus, et suutmatus seda teha maksab ukrainlaste elusid.

Zelenski esines üleskutsega tegutseda Fox Newsile antud intervjuus.

“Kas Ukraina jääb ellu ilma kongressi toetuseta? Muidugi. Aga mitte kõik meist,” ütles Zelenski Fox Newsi Bret Baierile antud intervjuus.

Ukraina liider rõhutas ka, et Kiievi praegu aitamise hind on oluliselt madalam kui Vene režiimi juhile Vladimir Putinile võimaliku vastuseisu hind hiljem, kui ta peaks Ukrainas edu saavutama.

USA on andnud Ukrainale kümnete miljardite dollarite ulatuses sõjalist abi, olles Kiievi suurim toetaja. Olemasolevad vahendid on aga kokku kuivanud ning vabariiklased on takistamas esindajatekojas uue abipaketi vastuvõtmist.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 408 240 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

– tankid 6 526 (+3);

– jalaväe lahingumasinad 12 410 (+37);

– suurtükisüsteemid 9916 (+49);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 999 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 682 (+2);

– lennukid 339 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7628 (+32);

– tiibraketid 1903 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 960 (+36);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1575 (+9).

Kokkuvõtteks võib öelda, et Kiievis toimunud sündmus, kus Ukraina laskis alla Venemaa haruldase lennuki A-50, on tõestuseks pingetele ja konfliktidele, mis valitsevad kahe riigi vahel. See intsident tõstab esile vajaduse rahvusvahelise kogukonna sekkumise järele, et leida rahumeelne lahendus ja leevendada pingeid Ida-Euroopas. Oluline on leida ühine keel ja dialoog, et vältida sarnaseid konflikte tulevikus ning tagada piirkonna stabiilsus ja rahu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga