Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa Liidul seisab ees rahutu aeg | Arvamus

1848191h4b95t24

Tere tulemast Eestisse! Keit Pentus-Rosimannus on tuntud Eesti poliitik ja praegune Euroopa Parlamendi liige, kes on võtnud sõna Euroopa Liidu tuleviku suhtes. Tema arvamusartikkel “Euroopa Liidul seisab ees rahutu aeg” pakub põnevaid perspektiive selle kohta, kuidas EL peaks reageerima muutustele ja väljakutsetele. Keit Pentus-Rosimannus on tuntud oma kirgliku ja põhjaliku lähenemisviisi poolest ning tema seisukohad pakuvad kindlasti huvi nii kohalikele elanikele kui ka rahvusvahelistele lugejatele. Tutvustagem selle inspireeriva poliitiku mõtteid ja visiooni Euroopa Liidust!

Keit Pentus-Rosimannus kirjutab Euroopa Liidu tänavustest tuleproovidest. Eriti keeruliseks umbsõlmeks on osutunud 50 miljardi euro suurune Ukraina abistamise rahastu, millele seisab vastu Ungari, ja välistatud pole, et kokkulepe tehakse vaid 26, mitte 27 liikmesriigi vahel.

Euroopa Liidu jaoks saab käesolev aasta olema rahutu aeg. Mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, mis panevad EL-i suuna paika vähemalt järgmiseks viieks aastaks. Tulised arutelud poliitiliste valikute ja olulisemate ametikohtade üle juba käivad, iseäranis pärast Euroopa Ülemkogu praeguse eesistuja Charles Micheli otsust amet juba kevadel maha panna.

Kõigi lahendamist vajavate teemade sisse võiks olla lihtne ära uppuda, ometi paistavad selles loetelu kõige teravamalt silma viis eesootavat tuleproovi.

Ukraina edu ja võit

Ukraina võime Venemaa agressioonile vastu panna on Euroopa Liidu jaoks loomulikult fundamentaalse tähtsusega, sest Venemaa võit tähendaks nii kriitilisi julgeolekuprobleeme, EL-i tõsiseltvõetavuse langust kui ka ränka hoopi Euroopa jaoks olulistele väärtustele kogu maailmas.

Seega peab sõjaline ja finantsiline tugi Ukrainale jätkuma hoolimata mõne riigi vastuseisust või sõjaväsimusest. Euroopa toetus on Ukraina jaoks alati ülioluline olnud, kuid see võib muutuda veel kriitilisemaks, kui USA valimised toovad sealse administratsiooni poliitikasse muudatusi.

Eriti keeruliseks umbsõlmeks on osutunud 50 miljardi euro suurune Ukraina abistamise rahastu, millele seisab vastu Victor Orbáni juhitud Ungari. Euroopa liidrid arutavad teemat uuesti 1. veebruaril ja välistatud pole, et kokkulepe tehakse vaid 26, mitte 27 liikmesriigi vahel.

Suurem, parem Euroopa Liit

Detsembris otsustas Euroopa Ülemkogu avada liitumisläbirääkimised Ukraina ja Moldovaga ning EL-i ukse taga ootab veel seitse sisse astuda soovijat. Euroopa mõjusfääri laienemine ning liidu majandusliku dünaamilisuse kasv on kindlasti head uudised, kuid nõuavad EL-i toimimises märkimisväärseid ümberkorraldusi. Ukrainast saab liitudes Prantsusmaa ees EL-i suurim põllumajandusmaa.

Loe rohkem:  Lii Araste: igaüks leiab ukrainlaste aitamiseks hingele sobivaima lahenduse | Arvamus

Kui liiduga ühinevad kõik üheksa riiki, suureneb EL-i pindala 14 protsenti, aga majandus vaid kahe protsendi võrra. Kerge ei saa laienemise tee olema, aga see on hea võimalus Euroopa Liidu sisemiseks reformimiseks, mis on olnud ka iga senise laienemise kaasnäht. Arvestades teema tundlikkust ja keerukust, pole neid arutelusid ja otsustamist kuskile lükata. Alustama oleks pidanud üleeile. Peaaegu nii ka on: Euroopa Komisjon on lubanud oma nägemusega välja tulla veebruari lõpus.

Nii palju muresid, nii vähe raha

Euroopa on varakas maailmajagu, kuid EL-i eelarve on võrreldes liikmesriikide eelarvega suhteliselt tilluke. Kuhu, kellele ja kui palju seda raha jagada, tähendab alati üleüldist teki enda poole tõmbamise võistlust. Lähikuudel peab liit ühele poole saama praegu käimasoleva eelarveperioodi ülevaatusega, mille suurimaks komistuskiviks eelpool mainitud Ukraina rahastu.

Vastuseta on teisigi, veel pikema vinna ja strateegilisema tähtsusega küsimusi. Lõpuks vajab otsustamist, kust leida raha 800 miljardi euro suuruse taasterahastu jaoks võetud laenude tagasimaksmiseks. Kas taasterahastu ise on mõistlik mudel ja tasuks edaspidi kordamist? Mille arvelt panustada aina tähtsamaks muutuvasse kaitsepoliitikasse, immigratsiooniküsimusse ja konkurentsivõime tugevdamisse? Kuidas hakkab eelarve toimima siis, kui EL-iga liituvad uued ja praegustest vaesemad riigid?

Ülesköetud Euroopa

2023. aasta oli läbi aegade kuumim ning Dubais ÜRO kliimakonverentsil pidid isegi naftariigid nõustuma, et fossiilkütustel pole tulevikku. Lisaks kliimale on üles köetud aga needki, kelle jaoks Euroopa rohe-eesmärgid tunduvad liiga ambitsioonikad ning inimeste ja majandusega liiga vähe arvestavad.

“Veebruari algul on oodata Euroopa Komisjoni ettepanekut 2040. aasta kliimaeesmärgi seadmiseks.”

Sihtidest taganeda pole võimalik ega õige, aga saavutada tuleb neid nüüd senisest veel keerulisemas kontekstis ning järjest suurema eelarvesurve all. Juba ringlevad ettepanekud, mis vähendaks EL-i kliimavaldkonna rahastust ja suunaks selle ressursi näiteks migratsioonipoliitikasse. Veebruari algul on oodata Euroopa Komisjoni ettepanekut 2040. aasta kliimaeesmärgi seadmiseks, mis tõotab vallandada keerulise debati.

Loe rohkem:  Madis Müller: sisuliselt tammub euroala majandus praegu paigal | Arvamus

Auväärne pronks?

Üha enam tuntakse Euroopas muret, kas meist on üleilmses konkurentsis Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale vastast. On meil tõsiseltvõetav tööstuspoliitika? Kas oleme tehisaru ja muude uute tehnoloogiate osas lootusetult maha jäänud? Kas meil on piisavalt vajalikke toormeid rohepöörde jaoks?

Neid küsimusi kuuleme europarlamendi kampaania ägenedes aina tihedamalt. Vajadus olla produktiivsem, uuenduslikum ning iseseisvam ei ole mingi asi iseeneses, vaid hädavajalik eeldus kõigi Euroopa ees seisvate väljakutsetega toime tulekuks: et meie sõjatööstus suudaks toota Ukrainale vajalikke relvi, et meie ühine eelarve toetaks tulevikukindlaid investeeringuid, et me saavutaks oma energia- ja keskkonnaeesmärgid nii, et inimesed ja majandus ei kannataks.

Kokkuvõtteks

Kõik need teemad on alanud aastal terava jälgimise all ka Euroopa Kontrollikojas. Meie südameasjaks on EL-i eelarve korrektne ja tõhus kasutamine, mis nõuab lisaks numbrite kontrollimisele ka sisulisemat analüüsi. Kontrollikoja roll on hinnata, kas EL on suutnud saavutada endale seatud sihid ja kui mõistlikult on õnnestunud seda teha.

Sel aastal valgustame läbi näiteks Venemaa-vastaseid sanktsioone, gaasi tarnekindlust, Euroopa Liidu tehisarupoliitikat ja taasterahastu plusse ja miinuseid. Minul on muu hulgas vedada strateegiline kriitiliste toormete teema. Meie töö tulemuseks on soovitused Euroopa Komisjonile, kuidas EL saaks olla oma tegevuses mõjusam. Olulisi poliitilisi otsuseid tehakse enamasti aja- või muu surve all ning Euroopa Kontrollikoja kaine ja terav pilk aitab näha, mida annaks paremini teha. Ka alanud aastal.

Lõpuks võib öelda, et Keit Pentus-Rosimannus on õigesti märkinud, et Euroopa Liidul seisab ees rahutu aeg. Selleks, et lahendada kõik keerukad probleemid ja väljakutsed, peavad liikmesriigid ühendama jõud ja tegutsema koos. Samuti on oluline, et Euroopa Liit suudaks säilitada oma väärtused ja põhimõtted, sealhulgas demokraatia, inimõigused ja õigusriigi printsiibid. Ainult sellisel juhul suudetakse luua stabiilne ja tugev Euroopa Liit tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga