Kavandatav kliimaseadus võib tuua ummikumaksu ja teemaksu | Eesti

2018918hf4act24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on kliimamuutus olnud üha aktuaalsem teema üle maailma ning Eesti ei ole erand. Kavandatav kliimaseadus võib tuua kaasa mitmeid olulisi muutusi, sealhulgas ummikumaksu ja teemaksu. Need meetmed on osa riigi ambitsioonikast plaanist vähendada süsinikuheitmeid ning luua rohelisem tulevik. Kuid see võib mõjutada ka igapäevaelu ja majandust. See teema on põnev arutelu alustamiseks ning kingib võimaluse kaasa rääkida Eesti keskkonnapoliitika kujundamises.

Kavandatav kliimaseadus võib tuua automanikele kaasa mitmeid keskkonnamakse, nagu ummikumaks, teemaks ja kasutuspõhine automaks, mis kõik peaks aitama Eestil kliimaeesmärke täita. Kliimaministeeriumi sõnul on tegemist esialgse ideekorjega, millest kasutust leiavad vaid sotsiaalmajanduslikult sobivad lahendused.

Kuna praeguste prognooside järgi paisatakse Eestis 2035. aastal õhku umbes 12 miljoni tonni jagu kasvuhoonegaase, aga eesmärk on vaid kaheksa miljonit, otsib koostatav kliimaseadus lahendusi, kuidas eesmärke täita. 

“Viimased prognoosid näitavad, et selleks et kliimaneutraalsusele üle minna aastaks 2050, on meil vaja võtta täiendavad meetmeid. Samuti 2030. aasta eesmärkide täimiseks on erinevates sektorites vaja võtta lisategevusi,” lausus kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.

Kliimaministeeriumi töörühmad on koostanud võimalike lisameetmete tabeli. Muu kõrval kaalutakse transpordi heitkoguste vähendamiseks ummikumaksu kehtestamist.  Või linnades piirkondade kehtestamist, kus võib sõita ainult heiteta autoga. Automaksule võiks lisanduda veel kasutuspõhisus ehk sarikasutaja maksab rohkem.

Kaalutakse ka teekasutustasu, kus üksinda sõitja maksab kõige rohkem. Heitkoguse normidele mittevastavaid autosid võiks trahvida ja palju muud veel.

“Praegu on meil kõik võimalused kaardistatud ja järgmisena tulekski hinnata nende meetmete sotsiaalmajanduslikku mõju ja mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Ja selle alusel on võimalik alles otsuseid teha, millised need kõige mõistlikumad tegevused erinevates sektorites on,” ütles Remmelgas.        

Loe rohkem:  Tallinn piirab kesklinnas sõidukite kiirust | Eesti

Kuid ka ettevõtjad on saanud valmis oma Rohetiigri transpordi teekaardi, mille eesmärk on vähendada sektori jalajälge aastaks 2040 kuni 90 protsenti. Näiteks tuleks soodustada ja eelisarendada ühistransporti.

“Liikuma üle alternatiivkütustele, sõiduautodes selge elektrifitseerimine, nii-öelda raske transpordi poolel ka elekter, biometaan, teised kütused ja parvlaevaliinide elektrifitseerimine, raudteel akurongid. 65 protsenti riiklikust kasvuhoonegaasi bilansist moodustab sõiduautode kasutus ehk meil on vaja autostumisega tegelda,” rääkis Transpordi teekaardi peatoimetaja Rene Pärt.

Rohetiigri teekaardi koosajad on nõus näiteks ummikumaksu ja automaksu kasutuspõhisusega, kuid sellega ei tohi karistada piirkondi, kus auto kasutamisele puudub alternatiiv.  

“Ka meie teekaardis näeme ette, et ühelt poolt on võimalik käitumisharjumusi ja heidet vähendada läbi maksupoliitika ehk nii-öelda piitsaga. Aga selle juures peab kindlasti olema tehnoloogiline areng ja nii-öelda prääniku arendamine ja sektori eriti kaubaveo sektori toetamine,” ütles Pärt.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav kliimaseadus Eestis tekitab palju vastuolulisi arvamusi. Ühelt poolt on see samm õiges suunas, et vähendada keskkonnasaastet ja toetada rohelisemat elustiili. Teisalt aga tekitab see muret kavandatava ummikumaksu ja teemaksu pärast, mis võivad mõjutada eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi. Seetõttu on oluline, et seadusemuudatused oleksid tasakaalustatud ja arvestaksid kõigi elanikkonnarühmadega. Oluline on leida lahendus, mis motiveerib inimesi keskkonnasõbralikumalt elama, kuid samas ei koormaks neid liigselt majanduslikult.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga